EPKK - Kodumaise eest väljas

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) loodi 28. juunil 1996. aastal eraõigusliku põllumajandustootjate ja -töötlejate ühendusena, 1997. aastast alates on lisandunud hulk mitmesuguseid toidusektorit toetavaid organisatsioone ja asutusi. 2013. aasta alguse seisuga on EPKK-l liikmeid 98, nende hulgas 32 mitmesugust põllumajandus- ja toidusektori ühendust (üleriigilised ja piirkondlikud tootjate ühendused, erialaühendused, ühistud).

Prindi

AP 2013: Lihaveisekasvatus on Leino Vessarti elutöö

14. juuni 13

Leino Vessart Rapla­maalt on paarikümne aastaga pannud aluse Eesti kaasaegsele lihaveisekasvatusele. Vessart oli esimene talumees, kes 1990. aastate algul uskus, et lihaveiste kasvatamisel on siin­mail tulevikku. Toona, kolhoo­side lagunemise aegu, kasvata­ti Eesti üksikutes lihakarjades ainult hereforde. Kaasaegsest tõuaretusest ei teatud suurt mi­dagi ning uute tõugude Eestisse toomine oli ennekuulmatu. Kui aga väiksemad lehmapi­dajad olid sajandivahetuse ma­jandusraskuste tõttu sunnitud piimakarjakasvatusega lõpe­tama, tekkis paljudel võimalus minna üle lihaveisekasvatusele, sest tänu Vessartile ja tema mõt­tekaaslastele oli Eestis juba tek­kinud põllumeeste seltskond, kes innukalt seda ala edasi arendas. Nii on Vessart oma tegevuse­ga kaasa aidanud maaelu säilimi­sele, sest paljud talud võtsid uue suuna ega pidanud lõpetama, kui viimase piima pukile viisid. Kui poleks seda Kaiu meest, kes väsimatult kuulutas, et Ees­tis on võimalik eri tõugu lihavei­seid kasvatada ning jõuda sel­les valdkonnas võrdväärsele ta­semele Soome, Rootsi ja Norra talumeestega, siis kes teab, kui palju meil maal üldse talupidamisi alles oleks.
Edasi loe Maalehest.

Prognoos: järgmine kümnend maailmas toiduhindu alla ei vii

14. juuni 13

Järgmisel kümnendil jääb maailma põllumajandusliku tootmise aastane kasv keskmiselt 1,5% piiresse, sest tootmise laiendamine on piiratud. Üha enam hakkab toiduhindade kujunemist mõjutama Hiina oma üle miljardi elanikuga, selgub OECD ja FAO prognoosist aastateks 2013-2022. Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD ning ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO hinnangul kasvab järgmisel kümnendil maailma põllumajandustootmine keskmiselt 1,5% aastas.

Teravilja töötlev sektor tootis mullu üle 180 miljoni euro eest

14. juuni 13

Viiendik teravilja töötleva sektori eelmise aasta toodangust (loomasöödad, jahu, tangained, pagaritooted) eksporditi, selgub põllumajandusministeeriumi ülevaatest. Kokku tootis sektor mullu 184 miljoni euro eest.  „Tarbijate jätkuvalt madal ostujõud mõjutas mullu ka teraviljasaaduste tootmist – suurenes teraviljajahu ja vähenes pagaritoodete tootmine,“ ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Võrreldes aasta varasemaga suurenes teraviljajahu tootmine 10%, vähenesid pagari- (4%) ja valikpagaritoodete (55%) tootmine.

AP 2013: Aldo Vaan on parim lihaveisekasvataja

7. juuni 13

Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi. Topi talu asub maalilise looduse keskel Kasari jõe käärus, mis on otsekui väike oaas keset lagedaid põlde. Elumaja vastas on unikaalne restaureeritud rookatusega ait, kõrval saun. Taluõu siugleb abihoonete ja puude-põõsaste vahel omaette siseõuedeks otsekui väike külakeskus ajaloolise Rootsi küla maadel. Aastatega on Vaanid loonud elujõulise toimiva talumajanduse, restaureerinud ja laiendanud ka vana talumaja elamisväärseks kogu perele.
Edasi loe Maalehest..
 

Seeder: Baltimaade põllumajandus vajab positiivset kuvandit ka Lääne-Euroopas

7. juuni 13

Baltimaad peaksid tegema senisest tugevamat koostööd oma põllumajandusele positiivse kuvandi loomisel Lääne-Euroopas, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Pärnus toimunud Balti Assamblee loodusvarade ja keskkonnakomisjoni ümarlaual. „Balti riikide põllumajandusel ja põllumajandustoodangul on idaturgudel selgelt positiivne kuvand ja seda peaksime senisest enam ära kasutama,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Lääne pool pole meie toodang veel nii tuntud ja seepärast peaksime hakkama seal oma kuvandit alles kujundama. See on suur väljakutse ja nõuab Baltimaade tõhusat koostööd.“

2012. aastal toetati maaelu arengut 166,8 miljoni euroga

6. juuni 13

2012. aastal toetati maaelu arengut 166,8 miljoni euroga, selgub maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) seirearuandest. Maaelu toetuste väljamaksete tempo on võrreldes varasemate aastatega kasvanud.
„2012. aasta ülevaade näitab, et praegusel rahastamisperioodil tehtavad investeeringud maaelu arendamiseks hakkavad suures jaos valmima, sest toetused makstakse välja pärast objektide valmimist ja väljamaksed on eelmisel aastal suurenenud. Võib öelda, et hakkame jõudma arengukavas püstitatud eesmärkide täitumiseni,“ ütles Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

Loomahaiguste diagnoosimine koondub Tartusse

6. juuni 13

Alates 1. novembrist koondab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud kesklaboratooriumisse Tartus. „Viimase aastakümne jooksul on oluliselt muutunud riikliku järelevalve mahud ja laboratoorses diagnostikas kasutatavad meetodid. Seepärast koondame kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud ja erialase kompetentsi kesklaboratooriumisse Tartus,“ ütles Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktori asetäitja Imbi Nurmoja.

Kohalikud kogukonnad peaksid saama rohkem otsustusõigust maapiirkondade arengu suunamisel

13. veebruar 13

Eesti Leader Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid täna valitsusele ja Riigikogu maaelukomisjonile kirja, milles palutakse uuel perioodil Euroopa Liidu fondide kasutamisel anda suurem otsustusõigus arengu suunamisel kohalikele kogukondadele. Kirjas märgitakse, et Eesti riigi suurimad eesmärgid lähiaastatel on heaolu kasv, sidus ühiskond, ökoloogiline tasakaal ja Eesti kultuuriruumi elujõulisus. Eesmärkide saavutamine seisneb meie kõikide targas tegutsemises. Vaid piisavalt kõrgete teadmiste ja oskustega, terved ja ühiskondlikult aktiivsed, loovad ning algatusvõimelised inimesed suudavad leida majanduskasvu allikaid, luua uusi nutikaid töökohti ja töötada välja ühiskonnale vajalikke innovaatilisi lahendusi, tehes sealjuures tõhusat koostööd erinevatel tasanditel ja erinevate valdkondade vahel.

Maaelu arengukava investeeringumeetmed peavad panustama töökohtade kindlustamisse

14. detsember 12

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 10. detsembril põllumajandusministrile kirja, milles avaldasime mõningast rahulolematust maaelu arengukava 2014-2020 raames kavandatavate põllumajandusettevõtete investeeringumeetmete osas. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul peab investeeringute toetamise poliitika eesmärgiks olema ettevõtluse arendamine ning töökohtade kindlustamine, mistõttu peaks investeeringute toetamisel lähtuma ettevõtete pikaajalisest konkurentsivõimest, investeerimis­suutlikkusest ja objektiivsetest majandusnäitajatest.