Energiavõsa ei tohiks kasvatada väärtuslikul põllumaal
7. jaanuar 10
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on suures mures seoses kavaga hakata maksma ühtset pindalatoetust energiavõsa (lühikese raieringiga madalmetsa) kasvatamise eest. Kodumaise toidutootmise eest seisva organisatsioonina leiame, et selline toetus võib hakata kahjustama kohaliku toiduvaldkonna arengut. Meie poole on pöördunud terve rida liikmeid (organisatsioone ja ettevõtteid), kes sellise kava resoluutselt hukka mõistavad.
Kui Eestimaal ringi sõita, siis võime kurvalt tõdeda, et meie maa kasvab võssa iseenesest ja ilma toetusi maksmata ehk siis maksumaksjale kulusid tekitamata. Alates 1990. aastate alguse taasiseseisvumisest pole maaparandusega põllumaad juurde tekitatud. Pigem vastupidi, võsa on massiliselt peale kasvamas ja seepärast kipub ununema, kui raske on metsa alt uuesti põldu tagasi saada, kui vaja peaks minema. 15 aasta vanused puud hakkavad kindlasti rikkuma ka rajatud drenaa¾isüsteeme, mis omakorda vähendab põllumaa väärtust. Antud meetmega võime tekitada olukorra, kus me kaotame põllumajanduslikust käibest ühiskonna jaoks väärtuslikku tootmisressurssi. On ilmselge, et 15 aastat madalmetsa kasvatamiseks kasutatud põllu kasutusotstarvet pole võimalik enam tagasi pöörata. Riigi taastuvenergia kasutamise eesmärkide täitmiseks on Eestis sadu tuhandeid hektareid kasutamata maad, mida võiks energiavõsa kasvatamiseks kasutada. Selleks pole vaja kasutada väärtuslikku ja hooldatud põllumaad.
Heinamaade hooldusniitmine on tänaste teravilja, liha ja piima turuhindade juures kasumlikum tegevus kui põllumajanduslik tootmine. Energiavõsa rajamise kulud on arvestades pistikute laialdast kättesaadavust ja odavat hinda (eriti paju) ning olukorda tööjõuturul suhteliselt madalad, istanduse hooldamise kulud tõenäoliselt veelgi väiksemad kui heinamaade igaaastase niitmise puhul. See kõik tekitab olukorra, et 15 aasta jooksul on energiavõsa rajajal võimalik saada antud tegevuse jaoks ebamõistlikult kõrget toetust. Nii tekib maaomanikel, kes on pahatihti kinnisvarafirmad, põllumaade rentimisel põllumajandustootjatele reaalne ja tõenäoliselt palju tulusam alternatiiv. Seega on põllumehed õigustatult mures, kuidas antud meede mõjub põllumaa rendi hindadele. Teatavasti kasutab suur osa tootjatest (nii põllumajandusettevõtted kui ka talud) oma tegevuses renditud põllumaad. Kuigi seni on energiavõsa kasvatatud vaid 1,1 hektaril, siis põllumajandussektori majanduslik olukord ja põllumajandussaaduste hinnad on tänaseks nii drastiliselt muutunud, et sektori kogukahjumis pole põhjust enam kahelda ja alternatiive maakasutusele otsitakse intensiivsemalt kui kunagi varem.
Me ei pea võimalikuks, et energiavõsa rajatakse keskmise ja kõrge boniteediga põllumaale, raske on uskuda, et see võiks olla ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärk. Seega teeme ettepaneku, et energiavõsa rajamine viljakale põllumaale poleks lubatud.
Leiame, et õiguslikel põhjustel nn võsameetme rakendamisel tuleks minimeerida sobivate liikide loetelu ja raieringi pikkus. Kuigi taotleja tulukuse seisukohast on alla 15 aasta pikkune raiering ebasoodus, siis ülaltoodud põhjustel tuleks kehtestada võimalikult lühike raieringi kohustus. Samuti peaks võimalikult palju piirama abikõlblike puude loetelu ja kehtestama ranged reeglid istandike igaaastasele hooldamisele.
Ekspertide hinnangul on halli lepa raievanus (mahuküpsus) 15–20 aastat, kasel 20–40 aastat, hübriidhaaval 20-30 aastat. Antud meetme puhul saab raieringi maksimaalseks pikkuseks olla 15 aastat. Kuna praktiliselt kõik puuliigid tuleks nagunii vastavalt EL määrusele raiuda enne õige mahuküpsuse saavutamist, siis ei näe me takistust 15 aastast veelgi lühema raieringi määramisele (nt 5 aastat).
Põllumajandusministeeriumile pole teadmata fakt, et Eesti kasutab oma maaressurssi ebaefektiivselt ja paljudes sektorites ei suuda me tagada toiduga isevarustatust. Lisaks on kõige kõrgemal tasemel välja öeldud, et maailma toiduvajadus 2050. aastaks oluliselt kasvab (vähemalt 50%). Seda silmas pidades palume Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumil teha endast olenev, et seda meedet Eestis ei rakendataks.
Kui jälgida viimasel ajal Euroopa Liidu Nõukogu poolt mitmetele liikmesriikidele tehtud erandite loetelu pikkust (eelkõige seoses riigiabi maksmisega, olgu näideteks viimasest ajast Läti, Leedu, Poola jne), siis leiame, et antud küsimuses on Eestil piisav põhjus pöörduda Euroopa Liidu poole ja küsida Eestile selle määruse rakendamisel erandit. Teise võimalusena pakume välja, et Eesti algatab määruse eelnõu, millega piiratakse väärtusliku põllumaa (kõrge boniteediga) kasutamist energiavõsa kasvatamiseks.
