Põllumajandustoetused pole maksumaksja jaoks kadunud raha
14. september 10
Äripäev heitis 13. septembri lehes põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ette, et ta kaitseb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformiettepanekuga "oma mehi", mitte kõigi ELi maksumaksjate huve. Äripäeva pahameelt põhjustas Seederi ettepanek, et Eesti põllumeeste toetused peaksid suurenema. Äripäeva arvates peaks Eesti tegema lobi hoopis selle nimel, et EL liiguks vaba turu suunas ja toetuste jagamine väheneks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kiidab põllumajandusministri lähenemise heaks ja ei jaga Äripäeva loogikat. Eesti põllumajandusministri ülesanne ongi võidelda Eesti põllumeeste, Eesti toiduainetööstuse ja lõppkokkuvõttes Eesti tarbijate huvide eest.
Pole ju eriti tõenäoline, et EL ühise põllumajanduspoliitika eelarve alates 2014. aastast võrreldes selle eelarveperioodiga suureneks. Kui Seeder küsib meie põllumeestele suuremaid toetusi, siis tähendab see, et tänast ÜPP eelarvet tuleb meie kasuks ümber jaotada. Sellelgi juhul tähendab mõiste „meie kasuks“ vaid seda, et kõikide EL liikmesriikide põllumajandustootjate toetused ühisturul muutuksid võrdsemaks. Täna erinevad põllumeeste toetused ühenduse piirides lausa kordades.
Loodame, et Eesti on välja kasvanud 1990ndate aastate impordilembesest suhtumisest, et põllumeeste toetamine on pelgalt mingile kitsale kildkonnale raha andmine. Põllumajandustoetused jõuavad läbi kodumaiste toiduainete ja põllumeeste poolt pakutavate avalike hüvede kõikide meie maksumaksjateni. Arvestades üle maailma levivaid (sageli keskkonnavaenulikke) põllumajanduspraktikaid, annavad EL toetused meie põllumeestele võimaluse hinnakonkurentsis püsimiseks ja isevarustamise tagamiseks suurema osa toiduainetega. Toetused jõuavad tarbijateni lisaks toidu kvaliteedile ka läbi toidu hinna. Vähem soodsates piirkondades hooldatud põllud, mahepõllumajanduse arendamine, taastatud kiviaiad ja bioenergia tootmine on vaid mõned näited väärtuslikest avalikest hüvedest, mida põllumehed ühiskonnale pakuvad.
Valitsuse eesmärgiks on juba aastaid olnud maailmakaubanduse liberaliseerimine. Meie jaoks on see eesmärk liiga pikaajaline ja abstraktne. Eesti põllumehed vajavad kodumaise toidutootmise säilitamiseks realistlikumaid ja kiiremaid lahendusi. Usume, et EL liikmesriikide valitsuste mõjutamine ÜPP õiglasemaks muutmiseks on üks nendest kiirematest lahendustest. Eesti põllumajandusminister pole selles võitluses ju üksi, sama poliitikat ajavad eelkõige Poola eestvedamisel peaaegu kõik pärast 2004. aastat EL-ga ühinenud liikmesriigid.
Roomet Sõrmus, EPKK juhataja
