AP 2011: Lihaveised kosuvad järvemuusika saatel

24. mai 11

Parimaks lihaveisekasvatajaks tunnistatud Margus Keldo peab hereforde Valgamaal Tsura Talu OÜs, mis asub Leigo turismitalu naabruses, nii et kaunis järvemuusika naabritelt paitab ka loomade meeli. “Oleme tõepoolest Leigo talu naabrid ja eks see Leigo järvemuusika kostab suviti ka meie karjamaadele,” tunnistab Margus Keldo muheldes. “Loomad ei kannata suurt müra, aga muusika teeb neile ainult head.”
Kas siis kontsertide või muu tõttu, igatahes on Tsura Talu OÜ herefordid prisked ja hea tervisega. “Kõik on puhtatõulised loomad,” kiidab ettevõtte tegevjuht Margus Keldo. Ta elab ise naabruses Anni talus ja töötab Tsura Talu OÜs 2004. aastast. Tsura Talu OÜ omanikuks on MM Grupp OÜ, mis koondab riskikapitali investeeringuid.
Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Lassi-Uuetoa talust noored linna ei põgene

20. juuni 11

Lassi-Uuetoa talu peremees Kalev Tauer Lääne-Virumaalt ei pea töökäsi juurde palkama, sest talu arendatakse ja kõik tööd tehakse ära oma perega. “Meil on talus viis palgatöötajat, kõik oma pere liikmed,“ muheleb Kalev Tauer rahulolevalt. “Mina ise, abikaasa Krista, pojad Olari ja Andras ning minia Gerly. Teine minia Janely on praegu lastega kodune.” Oleme Viru-Nigula aleviku külje all Aasukalda külas. Siinsed talumaad käivad otse vastu alevikku, nii et Viru-Nigula kirikutorn paistab taluõue ära. Siinsamas lähedal on ka kurikuulus Padaorg, kuhu teelised talvise tuisuga kinni jäid. Edasi loe Maalehest 

AP 2011: Agronoomist firmajuht ravib, söödab ja lüpsab

27. juuni 11

Kuusalu kandis tegutseva Suurekivi OÜ juhataja Helju Veskaru on juba aastaid Harjumaa parim piimatootja ning plaanib robotlüpsilauda ehitust.  “Minu juures käivad juba teised farmijuhatajad õppimas, kuidas saada vanas laudas ja torusselüpsiga kõrgeid tulemusi,” naerab Helju Veskaru.
Tegu on silmapaistva naisega, kes on piimandusringkondades tuntud: ainuomanikuna juhib ta juba aastaid suurt põllumajandusettevõtet, kus on 15 palgatöötajat. Tööd on ta teinud nii tulemuslikult, et kontori seinad aukirju täis. Silma torkab, et viimasel kolmel aastal on Veskaru saanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu aukirja kui aasta parim piimatootja.  Edasi loe Maalehest

AP 2011: Seedri Puukool pakub põnevaid taimi

4. juuli 11

Elmar Zimmeri puukoolist Karksi vallast Pollist jõuab igal aastal müüki ligi 20 000 viljapuud ja 10 000 marjapõõsast, lisaks pakub peremees haruldasi söödavate viljadega põõsaid ja puid. “Väga põnev on söödav kuslapuu, maitske marju!” kutsub aednik Elmar Zimmer külalised hinnalise Kaug-Ida põõsa juurde, kus ripuvad sinised mustikataolised pikergused marjad. “Need on esimesed viljad, mis Eestimaal valmivad, aga küpselt hakkavad nad kergelt varisema, nii et põõsa alla tuleks siis panna katteloor, et marjad kaotsi ei läheks.” Loe pikemalt Maalehest.

AP 2011: Ahto Vili naudib uuendusi

11. juuli 11

Torma POÜ juht Ahto Vili on 18 aastaga teinud kehvapoolsest sovhoosist vabariigi ühe tippmajandeid. Edu taga on uuendusmeelsus ja hea koostöö teadlastega. Torma Põllumajanduslikul Osaühingul on Eesti esimene vabapidamisega külmlaut ning lehmadel kõrge piimatoodang. Ettevõtte juht Ahto Vili võtab Jõudluskontrolli Keskuse kodulehelt ette Eesti kõrgeima piimatoodanguga lehmade tabeli, kust võib näha, et esikümnes on üsna mitu Torma POÜ piimaandjat. Tormas on lehmi, kel laktatsiooni keskmine toodang üle 18 tonni. Ka päevalüpsi rekord, 84,6 kilo piima, on siiani nende nimel. Loe pikemalt Maalehest.

AP 2011: Eino Härm kindlustab ninaesise tuhandetele

1. august 11

Tänavune vilja-aasta tuleb veidi parem kui eelmine, kinnitab Tartu Agro agronoom Eino Härm, kes on pühendanud Tähtvere valla maadele pea pool sajandit oma elust. “Kuum ilm ei lase viljal normaalselt kasvada, siin-seal lööb üksikuid põualaike välja, ka tuleb ette talinisu ennakvalmimist ja raps lõpetas õitsemise kiiremini, kui oleks võinud,” annab Eino Härm olukorrast ülevaate. Iga tema lauset kuulatakse suure hoolega, sest Eestis pole palju neid mehi, kel on nii suured põllumajanduskogemused ette näidata.  Loe pikemalt Maalehest.

AP 2011: Tiit Kaivo aretab tumedapealisi lambaid

8. august 11

Sireli talus Harjumaal on üks väheseid tunnustatud eesti tumedapealiste lammaste aretuskarju, talu lambatekid on jõudnud Austraaliasse, Brasiiliasse ja Kuubale, rääkimata lähematest riikidest. 
Lambakasvataja Tiit Kaivo võtab Maalehe vastu naerusui, keset määgivat lambakarja. Mees on päevitunud ja habemesse kasvanud, nautides karjuseidülli keset suurt suve. “Hunti nägin juunikuus kolmel korral, suurt kahju pole ta teinud, aga ühe talle viis küll endale,” teatab ta.
Lammaste tegevust jälgivad valvsalt kaks väljaõpetatud karjakoera – borderkollit. “Borderkollid on parimad karjakoerad, hoiavad karja koos,” kiidab peremees, kelle karjakoeri kasutavad teisedki lambakasvatajad.
“Lammaste juures olen pikemalt vaid siis, kui nad poegivad, seda aega on suvel kuni poolteist kuud. Muul ajal olen ikka talu juures, sest teised tööd tahavad ka tegemist,” räägib peremees.
Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Margus Muld juhib Kaiust kolme piimafarmi

15. august 11

Trigon Dairy Farmingu loomakasvatusjuht Margus Muld plaanib piimakarju kõikjal oma farmides suurendada. “Olen Trigoni loomakasvatusjuht, ei tegutse ainult Kaius,” teatab Margus Muld, kes esitati tänavu “Aasta põlllumehe” konkursile tootmise arendamise eest osaühingus Kaiu LT. Tegelikult ongi tal ainuüksi Kaiust keeruline rääkida, sest tema haare on märksa laiem. Ta juhib ka Kärla põllumajandusühistut Saaremaal ning Dobrutši farmi Pihkva oblastis Venemaal. 
Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Hobusekasvataja, kes ise ratsu selga ei istu

22. august 11

Kuigi Hillar Kald alustas töömeheelu autodega, on ta nüüd kolmandat põlve hobusekasvataja. Ratsu selga ta siiski ei istu ja sõita eelistab jätkuvalt autoga. Aasta põllumehe kandidaati Hillar Kaldi võiks tegelikult tutvustada ka mõisaomaniku järglasena. Tema vanaisa koos kahe vennaga ostis Tartumaal Kärkna kirikumõisa, kus tegeles ka hobustega. Nagu Hillar Kaldi isagi. Mees ise õpetas ülikooli autokabinetis hoopis moodsama transpordivahendi – auto hingeelu. Vere kutse oli siiski tugevam. 25 aastat tagasi soetas Hillar Kald Kärkna lähedal Lammiku külas Pärna talu ning kolis maale. Ja nagu arvata võib, hakkas hobuseid pidama. Kaks hobust ja üks poni on algusajast alles, praegu 28aastased. “Tori hobused võivad 30–35 aastat elada, kui hambad ära ei kulu,” märgib Kald. Sellest tõust ja tõu arengust võib ta pikalt rääkida. Ühes on mees veendunud: algupärast tori tõugu, mida kramplikult “lukku panduna” säilitada, ei ole olemas. Nagu pole olemas ka sajaprotsendise veresusega eestlast. 
Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Nopri Talumeierei hoiab Tsiistre nurgal hinge sees

12. september 11

Nopri talu peremees Tiit Niilo Võrumaalt rajas Misso valda Kärinä külla talumeierei koos kauplusega ja on aastatega tõusnud tuntud talupiimatoodete müüjaks Eestis. Kes ei tunneks endist riigikogulast Tiit Niilot. Suurematel maarahva üritustel on ta ikka kohal, linastes rõivastes, kaabu peas, naeratus näol ja pakub Tsiistre nurgas valminud toitu — kohupiima, võideid, jogurtit, sõira, juustu ja muid puhtaid talutooteid. Aga selle särava fassaadi taga on uskumatult visa ja sihikindel töö ning armastus oma talu ja Tsiistre nurga vastu, sest seal on tema juured. 
Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Urmas Lehtsalu maakarjast ei loobu

19. september 11

Mereranna Põllumajandusühistu Saaremaal on üks väheseid põllumajandusettevõtteid – kui mitte ainuke –, kus peetakse kolme tõugu lüpsilehmi. Holsteini ja punaste kõrval on seal ka maakarja veised.  Just nende viimaste eest pälvis Mereranna ühistu tänavu Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsilt parima maakarjakasvataja rändhõbekarika. Ühtlasi esitas selts ühistu juhi Urmas Lehtsalu aasta põllumehe kandidaadiks. Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Samarüütel pürib tippu nii laudas kui ka põllul

26. september 11

Aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Avo Samarüütel OÜ Männiku Piimast saab rekordsaake ka viljapõllult. Oma töötajaid turgutab aga spaas. 
“Pool ajast möödub arvuti taga,” ütleb Samarüütel tänapäevase põllumajandusettevõtte juhi töö kohta. Laudast jookseb arvutisse kogu info 344 lehma piimaanni, söötmise ja muu olulise kohta. Samamoodi on arvutis ülevaade ka 1300 hektarist, mida Männiku Piim Tartumaal harib. Nii põllult kui laudast saab ettevõte kõrgeid tulemusi. Pärast lautade rekonstrueerimist ja robotlüpsile üleminekut on lehmade keskmine piimatoodang aasta-aastalt tõusnud. “Sel aastal oleme saanud jooksvalt 10 000 kilogrammi kätte,” rõõmustab ettevõtte juht. Viie robotiga on ta väga rahul – töötavad väsimatult ööpäev ringi, jälgivad iga nisa eraldi ja seetõttu on lehmadel haigusi varasemast tunduvalt vähem. Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Metsa Johani talus kosuvad lihaveised ja vähid

3. oktoober 11

Saaremaa 2010. aasta põllumehe tiitli pälvinud Lea ja Andrus Sepp on lihaveistele lisaks soetanud jõevähid. Metsa Johani talu on üks kaunimaid talukohti Saaremaal. Aastatega on Lea ja Andrus Sepp korda teinud ajaloolise pika taluhoone Laadjala külas. Siseõu on kui hiiglaslik park, mida ääristavad rootsipunased abihooned. Kogu loomapidamine ja tehnikakuurid on viidud taluõuest kaugemale karjamaa äärde. Veel mõni aasta tagasi kogus peremees Andrus Sepp kuulsust kui tuntuim Lääne-Eesti talumeeste õiguste eest seisja. Just see mees võitles PRIAga kohut käies välja talumeestele õiguse saada toetusi ka puiskarjamaadel loomi karjatades. Siis ei pidanud PRIA Metsa Johani talu puiskarjamaid toetusõiguslikuks. Nüüd aga nosib üle saja lihaveise nendelsamadel karjamaadel ja kohtus õigust saanud peremees saab oma maade pealt samamoodi toetusi nagu iga teinegi põllumees. Loe edasi Maalehest