AP 2012 Teet Kallakmaa: Metstaguse Agro pääses kännu tagant välja

25. juuni 12

Järvamaal tegutsev Metstaguse Agro OÜ on paari aastaga suurendanud piimakarja paarisaja lehma võrra ja jõudnud ettevõtmistega kasumisse. Otse Järva-Jaani külje all endistel kolhoosimaadel juhib põllumajandusfirmat neljakümnendates eluaastates Teet Kallakmaa. Tänaseks on ta ettevõtte juhataja ametit pidanud juba paarkümmend aastat. EPAst omal ajal agronoomidiplomi saanud, tuli Kallakmaa noore mehena kodukanti tööle tagasi. 1993. aasta reformide käigus moodustas ta kunagise kolhoosi osakonna baasil koos töötajatega oma firma, mis tegutseb praeguseni. Firmas ongi kõrvuti vanad hooned uutega. Üks uuemaid on 2005. aastal ehitatud moodne vabapidamisega laut 400 lehmale. Sinine hoone paistab üle väljade kaugele ja sellest ongi saanud kogu tootmise süda. Edasi loe Maalehest.

AP 2012 Jarno Hermet - ajalehepoisist miljonäriks

1. juuli 12

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esitas Aasta Põllumees 2012 konkursile linnukasvataja Janno Hermeti. OÜ Linnu Talu Valgamaal täitis Euroopa Liidu karmistunud nõuded ja asendas vanad kanapuurid uutega juba 2010. aastal, paar aastat enne nõutud tähtaega. OÜ Linnu Talu Valgamaal täitis Euroopa Liidu karmistunud nõuded ja asendas vanad kanapuurid uutega juba 2010. aastal, paar aastat enne nõutud tähtaega. “Nüüd on tükiks ajaks rahu majas ega pea Euroopa Liidu nõudmiste täitmiseks enam suurt raha välja käima,” hingab OÜ Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet kergendatult. Hermet teab, mida räägib. Ta on üksipulgi kursis Euroopa ja isegi kogu maailma munasektori olukorra ning arengutega. Võib arvata, et temast informeeritumat sel alal Eestis polegi. Edasi loe Maalehest.

AP 2012 Jüri Simovart - Maakari tõstab talu väärtust

2. juuli 12

Jüri ja Maarja Simovart Harjumaalt Palu talust on juba aastakümneid innustunud maakarja kasvatajad, aretajad ja säilitajad. Palu talu Nissi vallas Jaanika külas on suurest teest parasjagu nii kaugel, et pere saab siin omasoodu toimetada. Taluni viiva tee ääred on kenasti lagedaks niidetud, andes aimu, et siin toimetab töökas ja korralik rahvas. Jüri ja Maarja Simovart on siin elanud juba paarkümmend aastat ning oma elukorraldusega igati rahul. Simovartid on ühed tunnustatumad maakarja kasvatajad Eestis. 1990. aastate algusest on see talupere aretanud ja säilitanud ohustatud eesti maatõugu. Jüri ja Maarja Simovart tunnistati esimesena parimaks maatõu aretajaks, neile anti ka Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi ränd-hõbekarikas 2009. aastal. Lisaks on talu töötoas seinad täis aukirju ja Luige näitustelt saadud medaleid ehk rosette – tunnustuseks parimate maatõugu lehmade eest. Edasi loe Maalehest..  

AP 2012 Kalev Nurk – agronoom maaparandaja hingega

30. juuli 12

Karksi mulk Kalev Nurk on tüürinud OÜ Karpo läbi raskete aegade jonni, kavalate trikkide ja kustumatu missioonitundega.  Mõne aasta eest astus Võrtsjärve ääres tegutseva OÜ Karpo juhataja Kalev Nurk sisse ühe põllumajandust varustava firma kontoriuksest. Koht oli Tallinna eeslinn ja kell näitas 8 hommikul. “Enne ma siit ära ei lähe, kui oma 200 000 krooni kätte saan,” ütles ta. Kella kaheks oli raha käes. Siis kasvatas OÜ Karpo veel seemnevilja. Alguse sai ettevõte aga omaaegsest tugevast Vambola kolhoosist, mis muudeti 1993. aastal põllumajandusreformiga 15 osaks. “Kampaania korras,” ütleb Nurk selle kohta. Edasi loe Maalehest..

AP 2012 Tõnis ja Aili Taal: Mahemett maiustatakse mesikäpaga võidu

31. juuli 12

Mahemesinikud Tõnis ja Aili Taal peavad mahemesilasi Lääne-Virumaa metsamaadel, kus aeg-ajalt ka karud tarusid rüüstamas käivad. “Peamine mesitarude rüüstaja ongi karu!” räägivad Tõnis ja Aili Taal oma taluõuel Roelas. Keset hoovi on vana 300aastase männi otsa pandud ronima suur puust karukuju. Veel mõnisada aastat tagasi elasidki mesilased vanades õõnsates puudes, sinna ronisid nii mesinikud mett võtma kui ka karud maiustama. “Kui karu tuleb mesitarude kallale, siis madistab ta liiga palju: ühe käpaga lükkab tarud ümber, teise käpaga haarab raamid kaasa, siis silkab metsa alla, istub seal ja sööb,” kirjeldab perenaine Aili. Metsaoti magusaisu on nii suur, et mesilaste torkimine teda ei häiri. Peremees Tõnis lisab, et karu on õnneks üsna harv külaline: “40 aasta jooksul on karud meil umbes sadakond taru pil­bastanud.” Edasi loe Maalehest..

AP 2012 Mati Kivipalu: Valgamaal kasvab teravili ja raps mühinal

31. juuli 12

AP 2012 Leonid Linkov - Aravetel troonivad robotlaut ja biojaam

6. august 12

Leonid Linkovi juhitaval Aravete Agro OÜ-l on suurim lüpsirobotitega farm, kus suvel avati ka biogaasijaam. See hakkab ümber töötama 100 000 tonni sõnnikut aastas. Oleme Aravetel, kus otse Mägise suurfarmi kõrvale on kerkinud biogaasijaam. Hiigelmõõtmetes mahutid mõjuvad alt üles vaadates otsekui startivad kosmoselaevad. Sealsamas kõrval laudas aga surisevad tasakesi kaheksa Lely Astronaudi lüpsirobotit, maheda muusika saatel lüpstakse siin laudas 500 lehma. Mõlema suurejoonelise projektiga – nii lüpsirobotite soetamise kui biogaasijaama ehitamisega – on seotud Aravete Agro kauaaegne juhataja Leonid Linkov, kes on tõstnud oma lüpsifarmi Euroopa paremate sekka. Edasi loe Maalehest.

AP 2012 Meelis Kokkmaa - Viljakasvataja hakkab ise rapsist õli pressima

14. august 12

Põlvamaa teraviljakasvataja Meelis Kokkmaa on soetanud Saksamaalt õlipressi ja hakkab oma tänavusest rapsisaagist ise õli pressima. “Praegu võtan talinisu, aga talirüps on juba võetud ja mahagi müüdud,” räägib Meelis Kokkmaa kombainimüra saatel, sest kibekiirel viljakoristuse ajal on teraviljakasvataja ikka põllu peal. “Rüpsiga võib rahule jääda, aga talinisu kohta ei oska veel öelda, kohati on vili küllaltki märg,” räägib ta. Oma koju Adiste külla viljakuivati juurde jõuab ta alles hilisõhtuks. Kokkmaad on Adistesse Kooskora oja kaldale ehitanud mitmekordse uhke elamu, õues jooksevad ringi 7aastane Mariliis ja 5aastane Maarja, nende kannul 3aastane pere pesamuna Markkus Meelis. Ema Mirja tuleb toast ja isa Meelis kuivati juurest, vanem poeg Mikko on naabritel töödega abiks. Edasi loe Maalehest

AP 2012 Jaan Kiisk - Teadlasest talupidaja rajas eduka perefirma

14. september 12

Jaan Kiisk on oskusliku majandamisega arendanud JK Otsa talu kaasaegse tehnoloogiaga põllumajandusettevõtteks, kuhu ka noored meelsasti tööle tulevad. “Töökäsi maal jätkub, aga puudus on oskustega ja motiveeritud tööjõust,” räägib Jaan Kiisk, kes pakub oma töötajatele korralikku palka ja töötingimusi. Aastatega on Tamsalu valda rajatud eeskujulik perefirma, kus poeg Jaanus töötab tegevjuhina, Madis juhatuse liikmena, tütar Kadi Lood on raamatupidaja ja väimees Tarmo juhib masinate hooldust ning remonti. Oskuslikult majandades on Jaan Kiisk koos poegadega Tamsalu piirkonna elu edendanud, harides mitu tuhat hektarit maid ja andes inimestele tööd. “Perefirma on koondanud nüüdseks kogu karja Loksakülla ja piimatootmine on muutunud ökonoomsemaks,” räägib  Jaan Kiisk uues noorkarjalaudas. Edasi loe Maalehest

AP 2012 Madis Avi - Rukkirüütel tahab põldu harida vaid Eestis

14. september 12

Eestis on põllumajandusel tohutu potentsiaal, leiab Tartumaa põllumees Madis Avi, kes on oma matkahobi tõttu näinud elu väga erinevates maades. “Kui põllumajandusega tegelda, siis mina tahaksin seda teha vaid Eestis,” ütleb Kaarli TÜ juht Madis Avi. Siin on maad inimese kohta palju, pole veepuudust ja ka klimaatiliselt on tingimused enam kui sobivad. Selle äratundmisega julges Madis Avi juhitud Kaarli TÜ võtta 1990. aastal riski – osta ära Vara kolhoosi varad ja võlad. Osakuid sellel ettevõttel ei olnudki, kuna riigivõlg oli niivõrd suur. Riik andis Vara kolhoosi 1100 hektarit Kaarli TÜ-le rendile. Edasi loe Maalehest.

AP 2012 Jaanus Berkmann edendab ratsasporti

14. september 12

Hobusekasvataja Jaanus Berkmann on aastatega edendanud hobumajandust ja ratsasporti Hiiumaal, pälvides Kärdla ratsupäevade korraldamise eest Eesti Kultuurkapitali preemia Kultuuripärl. “Hobuste juurde jõudsin 12 aastat tagasi oma tütarde Marise ja Maarja kaudu, lapsed käisid siis veel põhikoolis ja hakkasid paluma, et muretseksin neile kas või ühe hobuse, nad nii väga ihkasid ratsutada,” räägib Jaanus Berkmann. Kärdla lähedal Linnumäel nosivad uhked hobused koplis lakka keerutades rohtu. Berkmanni hobused on aasta ringi vähemalt päeval õues, selleks on neil 16 eri suurusega karjakoplit. Edasi loe Maalehest.

AP 2012: Kodumaist kurgikasvatust juhib Raivo Külasepp

9. oktoober 12

Luunja kurk on meie poelettidel alati müügil. Suuresti on selle eduloo taga Grüne Fee Eesti ASi tegevjuhi Raivo Küla-sepa oskuslik töö. Grüne Fee Eesti laiub Tartu külje all Eesti suurimal katmikalal. Aasta ringi köetavaid kasvuhooneid on ligi 6 ha. Kasvatatakse mitu tuhat tonni värsket kurki ja mitukümmend liiki salateid ning maitserohelist. Luunja ettevõte pakub rohelist värskust aasta läbi.
Esimesena Baltikumis võttis Grüne Fee Eesti kasutusele uudse lisavalgustusega tehnoloogia, mis võimaldab toota kogu aasta. Kasvuhoonetes hävitavad kahjureid kemikaalide asemel röövputukad. Kogu tootmine on automatiseeritud nii, et taimedel oleks kasvuks ideaalsed tingimused. Reguleeritakse filigraanselt temperatuuri ning doseeritakse milligrammi täpsusega toitaineid.
Edasi loe Maalehest..

AP 2012 Koit Kull on Saaremaa suurim lambakasvataja

15. oktoober 12

Saaremaa Ökoküla ASi tegevjuht Koit Kull kasvatab rannaaladel ja Vilsandil 1600 lammast, hooldades rannakarja­maid ja kasutades lambakasvatuses uusimat tehnoloogiat. Lahetaguse külas ürgse looduse rüpes avaneb idülliline vaatepilt – taamal loksuv meri, kaldajoonel kivimürakate vahel nosib rohtu lambakari. “Kui ostsime 1999. aastal rannapiirkonda 40 hektarit maad, oli siin kinnikasvanud vana rannakarjamaa. Siis tekkiski idee, et jaotame maa ära – ühelt poolt söövad lambad selle rannaala puhtaks, teisele poole rajame Lääne-Saaremaale arhitektuuriliselt omase vana rannaküla,” räägib Koit Kull, kes juhatab Saaremaa suurimat lambakasvatusettevõtet. Edasi loe Maalehest..

AP 2012 Einar Jakobi arendab seakasvatust Lääne-Virumaal

1. november 12

“Konkurentsis püsimiseks peame kasutama rohkem automaatikat ja võimalikult vähe tööjõudu,” räägib OÜ Kõpsta Seafarmi juhataja Einar Jakobi, kes saadab aastas lihatööstustesse üle 10 000 sea.  Einar Jakobi on Lääne-Virumaa põllumajanduses tegutsenud üle kümne aasta. Õppinud on ta EPAs piimatehnoloogia inseneriks ja töötas algul Rakvere Piimakombinaadis. Kui inglasest ärimees Nevil Hewitt ostis Rakvere piimatööstuse ning lüpsifarmid ja seafarmi, pakuti uues juhatuses tööd ka Jakobile. Nüüdseks on piimatööstus müüdud Maagile, aga farmimajandus jäänud inglasele. Edasi loe Maalehest.

AP 2012 Maie Mõlder: Lehm pole tootmisvahend, vaid sõber

22. mai 12

Parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Maie Mölder peab Vorbuse farmi lehmade hea piimaanni põhjuseks geneetikat, tõuaretust, õiget söödaratsiooni ja korralikke pidamistingimusi. "Lilled on mu armastus, nende eest hoolitsen siin farmi juures ja koduaias, nende juures unus­tan kõik mured, see on parim puhkus," kutsub Vorbuse farmi rõõmsameelne perenaine Maie Mölder Maalehte esimese asja­na farmi juures õitsvat uhket lillepeenart vaatama. Aga sama suur armastus on ka loomad. Ega muidu ei oleks ta neid Vorbusel kogu oma töö­elu poputanud. Nii kui 1971. aas­tal EPA veterinaarina lõpetas ja sealsetesse lautadesse tööle läks, nii tänaseni välja. Edasi loe Maalehest.

AP 2012 Kalmer Visnapuu: Hakkame võistlema Brasiilia lihaga!

7. mai 12

Tänavu parima lihaveise-kasvataja tiitli pälvinud Kalmer Visnapuu peab kolmes farmis üle 500 eri tõugu lihaveise ja aitab kaasa lihaveisekasvatuse väärtustamisele Eestimaal. "Miks ei koolitata maaülikoolis ega kutsekoolides lihaveisekasvatajaid? Oleme kõik iseõppijad, ometi on Eesti karjades juba üle 47 000 lihaveise ja karjakasvatajaid tuleb üha juurde," küsib Piira talu peremees Kalmer Visnapuu. Ta rõhutab: "Eestis on 50 protsenti põllumajanduslikust maast rohumaa, mida saab ja peab väärindama lihaks läbi veise." Visnapuu on lihaveisekasvatajate seltsi aseesimees ja seisab igal sammul selle valdkonna mõjukuse tõstmise eest. Edasi loe Maalehest.