Valime Aasta Põllumehe 2012

10. aprill 12

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht valivad tänavu 12. korda aasta põllumeest. Kutsume kõiki põllumajandusorganisatsioone üles esitama konkursile nominente. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 21. mai 2012. Ootame konkursile osalema uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi, kes on Eesti maaelu silmapaistvad edendajad. Ootame kandidaate erinevatest Eesti piirkondadest ja tegevusharudest.

Konverents Aasta Põllumees 2011

27. oktoober 11

Konverentsil Aasta Põllumees 2011 arutlesid Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Soome Põllumeeste ja Metsaomanike Keskliidu EL ja kaubanduspoliitika direktor Seppo Kallio, Läti peaministri põllumajandusnõunik Uldis Krievars ja Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesimees Olav Kreen. Põllumajandustootja turujõust rääkisid Taani Põllumajandus- ja Toidunõukogu juhatuse aseesimees Steen Norgaard Madsen, piimandusühistu Laeva Piim nõukogu esimees Hannes Alusalu, teraviljakasvatusühistu Kevili nõukogu liige, Aasta Põllumees 2010 Madis Ajaots ning panga sõnumit põllumeestele edastas konkursi sponsori Swedbanki põllumajandussektori juht Meelis Annus.

Aasta põllumees 2011- Avo Samarüütel

25. oktoober 11

Täna, 25. oktoobril kuulutati Riigikogu konverentsisaalis välja Aasta Põllumees 2011, kelleks sai Avo Samarüütel osaühingust Männiku Piim Tartumaalt. Elutöö preemiaga pärjati aktsiaseltsi Tartu Agro peaagronoom Eino Härm, Maalehe publiku preemia pälvis Helju Veskaru Suurekivi osaühingust Harjumaalt.

Aasta Põllumees Avo Samarüütel on pälvinud ka aasta parima piimakarjakasvataja tiitli ning aastaid väga edukalt osalenud viljelusvõistlustel. Samarüütli ettevõttes on 344 lüpsilehma, kelle aasta keskmine piimaand ulatub pea 10 tonnini. Pärast lautade rekonstrueerimist ja robotlüpsile üleminekut on lehmade keskmine piimatoodang aasta-aastalt tõusnud. Männiku Piim majandab 1300 hektarit põllumaad. Ettevõttes töötab 15 töötajat.

AP 2011: Metsa Johani talus kosuvad lihaveised ja vähid

3. oktoober 11

Saaremaa 2010. aasta põllumehe tiitli pälvinud Lea ja Andrus Sepp on lihaveistele lisaks soetanud jõevähid. Metsa Johani talu on üks kaunimaid talukohti Saaremaal. Aastatega on Lea ja Andrus Sepp korda teinud ajaloolise pika taluhoone Laadjala külas. Siseõu on kui hiiglaslik park, mida ääristavad rootsipunased abihooned. Kogu loomapidamine ja tehnikakuurid on viidud taluõuest kaugemale karjamaa äärde. Veel mõni aasta tagasi kogus peremees Andrus Sepp kuulsust kui tuntuim Lääne-Eesti talumeeste õiguste eest seisja. Just see mees võitles PRIAga kohut käies välja talumeestele õiguse saada toetusi ka puiskarjamaadel loomi karjatades. Siis ei pidanud PRIA Metsa Johani talu puiskarjamaid toetusõiguslikuks. Nüüd aga nosib üle saja lihaveise nendelsamadel karjamaadel ja kohtus õigust saanud peremees saab oma maade pealt samamoodi toetusi nagu iga teinegi põllumees. Loe edasi Maalehest

AP 2011: Samarüütel pürib tippu nii laudas kui ka põllul

26. september 11

Aasta parima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Avo Samarüütel OÜ Männiku Piimast saab rekordsaake ka viljapõllult. Oma töötajaid turgutab aga spaas. 
“Pool ajast möödub arvuti taga,” ütleb Samarüütel tänapäevase põllumajandusettevõtte juhi töö kohta. Laudast jookseb arvutisse kogu info 344 lehma piimaanni, söötmise ja muu olulise kohta. Samamoodi on arvutis ülevaade ka 1300 hektarist, mida Männiku Piim Tartumaal harib. Nii põllult kui laudast saab ettevõte kõrgeid tulemusi. Pärast lautade rekonstrueerimist ja robotlüpsile üleminekut on lehmade keskmine piimatoodang aasta-aastalt tõusnud. “Sel aastal oleme saanud jooksvalt 10 000 kilogrammi kätte,” rõõmustab ettevõtte juht. Viie robotiga on ta väga rahul – töötavad väsimatult ööpäev ringi, jälgivad iga nisa eraldi ja seetõttu on lehmadel haigusi varasemast tunduvalt vähem. Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Urmas Lehtsalu maakarjast ei loobu

19. september 11

Mereranna Põllumajandusühistu Saaremaal on üks väheseid põllumajandusettevõtteid – kui mitte ainuke –, kus peetakse kolme tõugu lüpsilehmi. Holsteini ja punaste kõrval on seal ka maakarja veised.  Just nende viimaste eest pälvis Mereranna ühistu tänavu Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsilt parima maakarjakasvataja rändhõbekarika. Ühtlasi esitas selts ühistu juhi Urmas Lehtsalu aasta põllumehe kandidaadiks. Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Hobusekasvataja, kes ise ratsu selga ei istu

22. august 11

Kuigi Hillar Kald alustas töömeheelu autodega, on ta nüüd kolmandat põlve hobusekasvataja. Ratsu selga ta siiski ei istu ja sõita eelistab jätkuvalt autoga. Aasta põllumehe kandidaati Hillar Kaldi võiks tegelikult tutvustada ka mõisaomaniku järglasena. Tema vanaisa koos kahe vennaga ostis Tartumaal Kärkna kirikumõisa, kus tegeles ka hobustega. Nagu Hillar Kaldi isagi. Mees ise õpetas ülikooli autokabinetis hoopis moodsama transpordivahendi – auto hingeelu. Vere kutse oli siiski tugevam. 25 aastat tagasi soetas Hillar Kald Kärkna lähedal Lammiku külas Pärna talu ning kolis maale. Ja nagu arvata võib, hakkas hobuseid pidama. Kaks hobust ja üks poni on algusajast alles, praegu 28aastased. “Tori hobused võivad 30–35 aastat elada, kui hambad ära ei kulu,” märgib Kald. Sellest tõust ja tõu arengust võib ta pikalt rääkida. Ühes on mees veendunud: algupärast tori tõugu, mida kramplikult “lukku panduna” säilitada, ei ole olemas. Nagu pole olemas ka sajaprotsendise veresusega eestlast. 
Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Margus Muld juhib Kaiust kolme piimafarmi

15. august 11

Trigon Dairy Farmingu loomakasvatusjuht Margus Muld plaanib piimakarju kõikjal oma farmides suurendada. “Olen Trigoni loomakasvatusjuht, ei tegutse ainult Kaius,” teatab Margus Muld, kes esitati tänavu “Aasta põlllumehe” konkursile tootmise arendamise eest osaühingus Kaiu LT. Tegelikult ongi tal ainuüksi Kaiust keeruline rääkida, sest tema haare on märksa laiem. Ta juhib ka Kärla põllumajandusühistut Saaremaal ning Dobrutši farmi Pihkva oblastis Venemaal. 
Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Tiit Kaivo aretab tumedapealisi lambaid

8. august 11

Sireli talus Harjumaal on üks väheseid tunnustatud eesti tumedapealiste lammaste aretuskarju, talu lambatekid on jõudnud Austraaliasse, Brasiiliasse ja Kuubale, rääkimata lähematest riikidest. 
Lambakasvataja Tiit Kaivo võtab Maalehe vastu naerusui, keset määgivat lambakarja. Mees on päevitunud ja habemesse kasvanud, nautides karjuseidülli keset suurt suve. “Hunti nägin juunikuus kolmel korral, suurt kahju pole ta teinud, aga ühe talle viis küll endale,” teatab ta.
Lammaste tegevust jälgivad valvsalt kaks väljaõpetatud karjakoera – borderkollit. “Borderkollid on parimad karjakoerad, hoiavad karja koos,” kiidab peremees, kelle karjakoeri kasutavad teisedki lambakasvatajad.
“Lammaste juures olen pikemalt vaid siis, kui nad poegivad, seda aega on suvel kuni poolteist kuud. Muul ajal olen ikka talu juures, sest teised tööd tahavad ka tegemist,” räägib peremees.
Edasi loe Maalehest.

AP 2011: Eino Härm kindlustab ninaesise tuhandetele

1. august 11

Tänavune vilja-aasta tuleb veidi parem kui eelmine, kinnitab Tartu Agro agronoom Eino Härm, kes on pühendanud Tähtvere valla maadele pea pool sajandit oma elust. “Kuum ilm ei lase viljal normaalselt kasvada, siin-seal lööb üksikuid põualaike välja, ka tuleb ette talinisu ennakvalmimist ja raps lõpetas õitsemise kiiremini, kui oleks võinud,” annab Eino Härm olukorrast ülevaate. Iga tema lauset kuulatakse suure hoolega, sest Eestis pole palju neid mehi, kel on nii suured põllumajanduskogemused ette näidata.  Loe pikemalt Maalehest.

AP 2011: Ahto Vili naudib uuendusi

11. juuli 11

Torma POÜ juht Ahto Vili on 18 aastaga teinud kehvapoolsest sovhoosist vabariigi ühe tippmajandeid. Edu taga on uuendusmeelsus ja hea koostöö teadlastega. Torma Põllumajanduslikul Osaühingul on Eesti esimene vabapidamisega külmlaut ning lehmadel kõrge piimatoodang. Ettevõtte juht Ahto Vili võtab Jõudluskontrolli Keskuse kodulehelt ette Eesti kõrgeima piimatoodanguga lehmade tabeli, kust võib näha, et esikümnes on üsna mitu Torma POÜ piimaandjat. Tormas on lehmi, kel laktatsiooni keskmine toodang üle 18 tonni. Ka päevalüpsi rekord, 84,6 kilo piima, on siiani nende nimel. Loe pikemalt Maalehest.

AP 2011: Seedri Puukool pakub põnevaid taimi

4. juuli 11

Elmar Zimmeri puukoolist Karksi vallast Pollist jõuab igal aastal müüki ligi 20 000 viljapuud ja 10 000 marjapõõsast, lisaks pakub peremees haruldasi söödavate viljadega põõsaid ja puid. “Väga põnev on söödav kuslapuu, maitske marju!” kutsub aednik Elmar Zimmer külalised hinnalise Kaug-Ida põõsa juurde, kus ripuvad sinised mustikataolised pikergused marjad. “Need on esimesed viljad, mis Eestimaal valmivad, aga küpselt hakkavad nad kergelt varisema, nii et põõsa alla tuleks siis panna katteloor, et marjad kaotsi ei läheks.” Loe pikemalt Maalehest.

AP 2011: Agronoomist firmajuht ravib, söödab ja lüpsab

27. juuni 11

Kuusalu kandis tegutseva Suurekivi OÜ juhataja Helju Veskaru on juba aastaid Harjumaa parim piimatootja ning plaanib robotlüpsilauda ehitust.  “Minu juures käivad juba teised farmijuhatajad õppimas, kuidas saada vanas laudas ja torusselüpsiga kõrgeid tulemusi,” naerab Helju Veskaru.
Tegu on silmapaistva naisega, kes on piimandusringkondades tuntud: ainuomanikuna juhib ta juba aastaid suurt põllumajandusettevõtet, kus on 15 palgatöötajat. Tööd on ta teinud nii tulemuslikult, et kontori seinad aukirju täis. Silma torkab, et viimasel kolmel aastal on Veskaru saanud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu aukirja kui aasta parim piimatootja.  Edasi loe Maalehest

AP 2011: Lassi-Uuetoa talust noored linna ei põgene

20. juuni 11

Lassi-Uuetoa talu peremees Kalev Tauer Lääne-Virumaalt ei pea töökäsi juurde palkama, sest talu arendatakse ja kõik tööd tehakse ära oma perega. “Meil on talus viis palgatöötajat, kõik oma pere liikmed,“ muheleb Kalev Tauer rahulolevalt. “Mina ise, abikaasa Krista, pojad Olari ja Andras ning minia Gerly. Teine minia Janely on praegu lastega kodune.” Oleme Viru-Nigula aleviku külje all Aasukalda külas. Siinsed talumaad käivad otse vastu alevikku, nii et Viru-Nigula kirikutorn paistab taluõue ära. Siinsamas lähedal on ka kurikuulus Padaorg, kuhu teelised talvise tuisuga kinni jäid. Edasi loe Maalehest 

AP 2011: Lihaveised kosuvad järvemuusika saatel

24. mai 11

Parimaks lihaveisekasvatajaks tunnistatud Margus Keldo peab hereforde Valgamaal Tsura Talu OÜs, mis asub Leigo turismitalu naabruses, nii et kaunis järvemuusika naabritelt paitab ka loomade meeli. “Oleme tõepoolest Leigo talu naabrid ja eks see Leigo järvemuusika kostab suviti ka meie karjamaadele,” tunnistab Margus Keldo muheldes. “Loomad ei kannata suurt müra, aga muusika teeb neile ainult head.”
Kas siis kontsertide või muu tõttu, igatahes on Tsura Talu OÜ herefordid prisked ja hea tervisega. “Kõik on puhtatõulised loomad,” kiidab ettevõtte tegevjuht Margus Keldo. Ta elab ise naabruses Anni talus ja töötab Tsura Talu OÜs 2004. aastast. Tsura Talu OÜ omanikuks on MM Grupp OÜ, mis koondab riskikapitali investeeringuid.
Edasi loe Maalehest.

Valime aasta põllumehe 2011

1. mai 11

 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Maaleht kuulutavad välja konkursi Aasta põllumees 2011. Traditsioonilise konkursiga soovime esile tõsta uuendusmeelseid, keskkonnateadlikke ja edasipürgivaid põllumehi. Kandidaatide esitamise viimane tähtpäev on 20. mai 2011.

Paberil esitamiseks printige vorm siit!

Veebivormi täitmiseks klikige siia!

Aasta Põllumees 2008 Mati Nurm pälvis riigi kõrge tunnustuse

2. veebruar 11

Puide talu peremees Mati Nurm pälvis Eesti Vabariigi kõrge tunnustuse ning president Ilves otsustas talle põllumajanduse edendamise eest anda Valgetähe V klassi teenetemärgi. Mati Nurm valiti 2008. aastal EPKK ja Maalehe konkursil Aasta Põllumeheks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda soovib Mati Nurmele palju õnne!

Madis Ajaotsale anti üle Aasta Põllumehe kirjadega auto

27. jaanuar 11

Konkursi Aasta Põllumees 2010 võitja Madis Ajaots sõidab nüüd uhiuue Subaru Outbackiga, mille tunneb ära tiitli kleepsude järgi. Maalehe peatoimetaja Aivar Viidik ütles, et traditsiooniliselt on konkursi võitja saanud raha, kuid kuna Madis Ajaotsal oli plaan auto soetada, siis leiti koostöös Autospiritiga põllumehele vääriline sõiduvahend.
http://www.maaleht.ee/news/video/varia/video-madis-ajaotsale-anti-ule-aasta-pollumehe-kirjadega-auto.d?id=39083181

Madis Ajaots: põllumajanduse seis on hea

22. oktoober 10

Aasta põllumees 2010 tiitli pälvinud Madis Ajaotsa hinnangul on Eesti põllumajandus väga heas seisus ja järjest paremaks läheb. Ajaots selgitas "Terevisioonis", et Eesti täidab Euroopa Liidu kehtestatud puhta toidutootmise määrusi ning toodangut eksporditakse palju. "Meie toodang läheb välismaal ja seda nõutakse," märkis Ajaots.

Aasta Põllumees 2010 - Madis Ajaots

21. oktoober 10

Täna Riigikogu konverentsisaalis peetud Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maalehe konverentsil kuulutati Aasta Põllumeheks 2010 teraviljakasvataja Madis Ajaots Tartumaalt Rannu vallast. Ajaots on aastatega tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades viie valla maadel igal aastal 7000-8000 tonni teravilja. Tema rekordsaagiks on 8 t/ha, teravilja keskmine saagikus 5 t/ha. Kokku harib ta üle 2000 ha maad, majandades Pilsu talus ja OÜ-s Rannu Seeme. Tööd teeb Aasta Põllumees 2010 filigraanse täpsusega, koostööd ka teadlastega. Madis Ajaots võitis täna teisegi preemia — Maalehe internetihääletusel valis rahvas ta ülekaalukalt rahvapõllumeheks.

President Ilvese tervitus Aasta Põllumees 2010 konverentsil

21. oktoober 10

Käes on sügisene tibude loendamise aeg koos traditsiooniliselt üleva hetkega, mil autoriteetne komisjon kuulutab välja aasta põllumehe nime. Selle uudise ootuses lubage mul teiega jagada paari tähelepanekut teemal, millest kirjutavad lehed ja millest räägib raadio. Loomulikult pean silmas toidukaupade hindu, kitsamalt aga seda raha, mis pöörleb põllumajandusliku tootmise sees ja selle kõrval. Hinnad on päris palju tõusnud ning kindlasti ei ole see hea uudis neile, kelle sissetulekud on majanduskriisi aastatel rohkem või vähem kahanenud. Need inimesed on Eestis enamuses.

Rein Riga: põllumees pealinna piirilt

27. september 10

Saue valla volikogu esimees Rein Riga harib pealinna lähistel üle 900 ha põldu ja peab 800 looma ning seisab vastu kinnisvaraarendajate survele ehitada põllumaad maju täis. "Siit Tuula külast on Tallinna 30 kilomeetrit ja näete, kuidas kinnisvaraarendus põllumaale trügib," näitab OÜ Rever juhataja Rein Riga, kuidas ühel pool teed nosivad karjamaal lihaveised, teisele kerkivad uued majad. "Maid pole võimalik siin­kandis ostaja ärimehed peavad meid, põllumehi, lihtsalt sega­vaks faktoriks. Ärimeeste mee­lest tuleks kuulutada põlluma­jandusega tegelemine Harju­maal kuriteoks, siis oleks kin­nisvaraarendajad rahul," ei var­ja Reveri juhataja pahameelt. "Osa omanikke on nõus oma maad müüma, aga ainult elamu­maana, kus hind on kümme kor­da kõrgem." Oma ja rendimaid harib Rever praegu neljas vallas: Saue, Keila, Padise ja Kernu. Kogu tootmine on keskkonnasõbralik.

Edasi loe Maalehest

Rekordsaakide meister Madis Ajaots

22. september 10

Tuntud teraviljakasvataja Madis Ajaots on tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades oma ja rendimaadelt viies vallas igal aastal 7000–8000 tonni vilja.
Kui inimene poest leiba-saia ostab, ei mõtle ta, kes on selle vilja kasvatanud. Üks teraviljakasvatajaid, kelle töö lõpuks meie lauale jõuab, on Madis Ajaots. Rekordsaakide meister, kes on oma nisupõldudelt saanud üle 8 t/ha ja keskmine saagikus on olnud ikka üle 5 tonni. “Osa nisu müün Tartu Millile (endine Tartu Veskid – toim), küllap see vili ka meie saia sisse jõuab,” arutleb Ajaots. Samas liigub vili üle Euroopa, nii et leivad-saiad ei pruugi tihti olla kohalikust viljast. Ka Eesti teraviljakasvatajad on seljad kokku pannud ja saadavad osa viljast ühistu Kevili kaudu laevadega Taani. Taanist jõuab Eesti vili üle maailma. Nii püsivad meie põllumehed ka rahvusvahelises konkurentsis. Edasi loe Maalehest

Kartulikasvatajast talunik Ants Einola kiidab punaparuneid

15. september 10

Punaparun ehk ‘Red Baron’ on Hollandi kartulisort, mis võitis tänavu kartuli degusteerimisel esimese koha ja kasvab Ants Einola põldudel Ülenurmes. “Reola kultuurimajas oli kartulipäev, kus degusteeriti viit kartulisorti ja ‘Red Baron’ sai esikoha,” kiidab Ants Einola seda eestlastele vähe tuntud kartulit. Einola võidurõõm on seda suurem, et tegu on Eestis pea tundmatu sordiga. See on tema meelest väga hea lauakartul ja kasvab hästi, sobib nii keedu- kui salatikartuliks. “Ma ei ole seda kartulisorti varem esile tõstnud, sest mul ei olnud piisavalt seemet,” lisab mees. Tänavu saab talu põldudelt suuremas koguses ka ‘Red Baroni’ seemet, nii et nüüd võib seda julgelt kiita.

Edasi loe Maalehest.

Rukkikuningas Hans Kruusamägi hakkas kalu kasvatama

6. september 10

 Rukkiseltsi poolt kuningaks kuulutatud suurim rukkikasvataja Hans Kruusamägi on viimasel ajal põlluharimise kõrvalt oma kalakasvandusi üha laiendanud.
“Minu kaladele kuum küll liiga ei teinud, meie kalakasvandused on allikavee toitega. Kui elekter tormiga ära läks, hakkasid automaatgeneraatorid tööle,” ei tee Hans Kruusamägi sellest suurt numbrit, et asub oma ettevõtmistega tänavuse suurima tormi epitsentris Väike-Maarja kandis. “Mõne eterniidi viskas ja katuse lammutas torm vanalt laudalt ära, aga seda oligi vaja lammutada.” Kruusamägi on läbinisti optimist, vitaalne ja värvikas oma tegudes. Mingit hala tema suust ei kuule. Ta on Lääne-Virumaa tuntumaid põllumehi, kel jagub võhmategutsemiseks küllaga. 

Edasi loe Maalehest.

Riho Pruuli: Tulu toovad jõulupuud

1. september 10

Pruuli Puukooli peremees Riho Pruuli lootis aastaid tagasi rajada Põltsamaa metsade keskele veinitalu, nüüd on tal hoopis tarbetaimedega puukool. “Rajasime algul siia Pauastvere külla musta- ja punasesõstra istanduse ja müüsime marju, inimesed aga tulid meilt hoopis õunapuu- ja ploomiistikuid küsima,” põhjendab Riho Pruuli, miks ta oma taluõue puukooli rajas. Ta tunnistab, et kunagi oli tal unistus rajada veinitalu, nii nagu Kesk-Euroopas on veinimõisad, paraku see idee Eestis läbi ei läinud. “Marjade või veiniga on väiketootjal raske läbi lüüa, nõudeid on palju ja talu oleks tulnud siis ka turismiketti lülitada, sest palja veini pärast inimene kohale ei tule,” tõdeb Pruuli.

Loe edasi Maalehest.

Tanel-Taavi Bulitko: Valgepäisest poisikesest tõuaretuse elushoidjaks

23. august 10

Tanel Bulitko on aretusühistus töötatud 15 aastaga suutnud käima lükata noorpullide kasvatuse, embrüosiirdamise ja eduka tõumullikamüügi. "1985. aastal oli Luigel suur põllumajandusnäitus. Luige baa­si direktor Koit Põld räägib siia­ni, et oli üks väike valge peaga poiss, kes jooksis lehmade jalge vahelt läbi," meenutab Tanel Bu­litko naerdes. Ta oli siis 12aas-tane ja esitles näitusel Kuusalu kolhoosi kaunimaid lehmi. Bulitkot võib nimetada sündi­nud loomakasvatajaks. 6-7aastasena mäletab ta end juba koos naabrilastega karjas käimas. Keskkooli ajal, kui ta esialgu emale ja hiljem kogu farmi lüps­jatele suvel puhkust andis, olid tal sisse seatud raamatud, kus kirjas lehmade andmed, sugu­puud ja toodangud. Nii ei olnud kellelegi üllatus, kui pärast keskkooli läks Tanel riikliku tõulava stipendiaadi­na maaülikooli loomakasvatust õppima.

Edasi loe Maalehest.

Vello Konsapi Zerna ökotalu on kui oaas keset kõrbe

16. august 10

Vello Konsap on rajanud endale Põlvamaale maheoaasi, mis laiub silmapiiri varjavate metsadeni. Zerna ökotalu kirjaga puitposti juurest ära keerates viib tee suure kaarega läbi metsa ja siis valgete õitega põllu kõrvalt mööda. Seal õitseb tatar. “Tõin mesitaru ka põllu kõrvale, et väärtuslikku tatramett saada, aga selle kuumaga õitses põld nii ruttu ära, et mesilased ei saanudki midagi,” ütleb peremees Vello Konsap.

Edasi loe Maalehest

Tõnu Kapteini veisekarjas troonib kuninglik pull

10. august 10

Hiiumaa üks tuntumaid talupidajaid Tõnu Kaptein kasvatab perega praegu Ranna talus lihaveiseid sama innukalt, nagu rajas aastaid tagasi Hiiumaale esimese talumeierei. Talupidamist alustasid Sirje ja Tõnu Kaptein 1989. aastal paari lehmaga. Kohe alustas pererahvas ka lüpsilauda ehitust. Algul plaaniti see ehitada viiele lehmale, hiljem valmis laut juba 15 lehmale. Praeguses Ranna talus on 270 lihaveist, põllu- ja karjamaid kasutada 500 hektarit, piimakarjast on ammu loobutud.

Arto Auer: Soomes on põllumees olla popim kui Eestis

2. august 10

Soomlane Arto Auer tuli 12 aastat tagasi Eestisse maad harima. Kuigi Soomes on põllumehe amet austusväärsem, ihkas ta hing suuremaid võimalusi. “Soomes olid talud väikesed. Aga väiketalumajandus ei paku mulle huvi,” räägib OÜ Kure Mõis juhataja Arto Auer veatus eesti keeles. Ta on Soomes lõpetanud Eesti mõistes tehnikumi agronoomia alal ja õppis Helsingi ülikoolis ka tehnikat. “Soomes on juba kõik paigas ja asjad lähevad ühte rada pidi. Eestis olid suuremad võimalused. Alla tuhande hektari suurusele ettevõttele ma ei mõelnudki."

Loe edasi Maalehest

Kaido Kirst: Saarlane lõi mandrimehi suvirapsi rekordsaagiga

29. juuli 10

Kaido Kirst Valjala vallast tõestas suvirapsi rekordsaagiga, et Saaremaa kivistel põldudel maid harides võib mandrimeestest kõvem olla. “Ei tea, mida tänavune suvi toob, aga mullu püstitasin tõepoolest ühel suvirapsi põllul Eestimaa viimase viie aasta saagirekordi,” muheleb Valjala põllumees Kaido Kirst, kes sai suvirapsi põllult 3,7 t/ha. Tubli tulemus, mis on kaks korda kõrgem suvirapsi keskmisest saagikusest, tõi mehele Maamajanduse viljelusvõistlusel auhinnalise koha ja Saaremaa 2009. aasta põllumehe tiitli.

Loe edasi Maalehest

Toomas Uusmaa: Piim läheb sinna, kust rohkem raha saab

16. juuli 10

Liia Sooäär: Maakari annab elule mõtte

6. juuli 10

Kange saare naine Liia Sooäär hoiab elus põlist eesti veisetõugu – maakarja. “Minu elu sisu on maakari, mahetootmine ja talupidamine,“ ütleb ta. Liia on naine, kes teab oma missiooni väga täpselt. Säravat ja kergejalgset Uustla talu perenaist Liia Sooäärt vaadates ei tule selle pealegi, kui raskeid aegu see naine läbi on elanud. Mõne aasta eest kaotas ta poja ja tütre, kellest lootis talu edasiviijaid. Mullu sügisel mattis abikaasa. Pärast neid lööke mõlkus tal mõttes talupidamise lõpetamine.

Loe edasi Maalehest

Arvo Veidenberg: Taluelu teerajaja tõi maale omaaegse ime

27. juuni 10

Jaanipäeval 70. sünnipäeva tähistanud Arvo Veidenberg on aastatega üles ehitanud Pajumäe talu koos meiereiga ja Eesti talupidajate juhina seisnud talude jätkusuutlikkuse eest. Arvo Veidenberg on tõsine talupidaja ning tunnustatud talueluliider – tema sõna maksab ja ettevõtmised innustavad. Selles mehes on mulgi kangust ja teadlase avarat mõtteviisi. Karismaatilise juhi ümber on koondunud Viljandimaa talupidajad ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehena juhib ta kogu taluliikumist Eestis.

Loe edasi Maalehest

Hannes Isand: Kui ei investeeri, siis hääbume

19. juuni 10

Eesti üks uuemaid lüpsifarme 500pealisele karjale kerkis OÜ Surju PM juhataja Hannes Isanda eestvõttel keset masuaega Pärnumaale. Kui Maaleht Pärnumaa metsade vahele Surju külla jõuab, on tunne, et oleme koju jõudnud. Sest nii mõnusalt korda tehtud väikest külakeskust soojades rohelistes-kollastes toonides ei näe just iga päev. Vallahoone on värskelt renoveeritud, muru pügatud – kõik annab aimu, et siinmail on hoolas peremees.

Loe edasi Maalehest

Valentin Kütt: Rohkem liha vorsti sisse!

3. juuni 10

 Aastas 32 000 põrsast kasvataval Rey ASil jagub liha küll, et seda vorstide sisse panna. Konkursi "Aasta Põllumees 2010" kandidaat, Rey nõukogu esimees Valentin Kütt kutsub ka teisi tööstusi üles vorstidesse-viineritesse rohkem liha panema. Valentin Kütt on põllumeeste seas tuntud, sest on aastaid lihateemadel sõna võtnud nii erialakomiteedes, seminaridel kui ministritega kohtumistel. Rey lihatööstuses Raplamaal Kehtna vallas on ta majandanud juba üle 15 aasta ning on võitluses lihaturu pärast karastunud.

Loe edasi Maalehest

Edda Vahtramäe: Punane kari on super!

20. mai 10

AS Laatre Piima juhataja Edda Vahtramäe on paari aastaga tõstnud rohkem kui 800pealise piimakarja aastalüpsi mitme tonni võrra ja osanud ka masuajal firmat vee peal hoida. Edda Vahtramäe on isepäine naine, kes üldise vooluga kaasa ei lähe. Ta on juurdleja, arutleja, kes majandades valib selle tee, mida peab parimaks oma kodukandile.

Loe edasi Maalehest

Meelis Marmor: Noor põllumees tahab Lustiverre luua killukese Šotimaad

18. aprill 10

26aastane Meelis Marmor Jõgevamaalt kasvatab aastas 12 000 siga ja peab aberdiin-anguste karja. Omakasvatatud sea- ja veiseliha müüb ta Kaavere Agro OÜ-le kuuluvates Põlt­samaa ja Mäe­küla kauplustes. “Tööd on tohutult, näiteks tootmishooneid pole veel suutnud korda teha, aga küll jõuab,” kummutab Meelis Marmor müüdi, et kõik noored pagevad maalt linna. Jutt on tal lühike ja konkreetne, aga tegutsemishaare tohutu.

Loe edasi Maalehest

Avo Kruusla: Ei tohi hävitada piimakarju!

2. aprill 10

Seitsmelapselises peres isata kasvanud Avo Kruusla on tõusnud Põlvamaa juhtivaks maaettevõtjaks, kes pälvis tänavu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima piimakarjakasvataja tiitli. “Maa ja loomad on rahvuslik vara, peame tegema kõik selleks, et piimakarjad ei häviks,” räägib Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla. Talle ei mahu hinge, et masu tõttu on piimalehmade arv Eestimaal järsult vähenenud.

Loe edasi Maalehest

Meie Maa: Põllumeeste tunnustamisüritus oli meeleolukas ja hariv

29. oktoober 09

Järjekordne aasta põllumehe valimine oli kätte jõudnud. Pidulik ja auväärne. Mõneti varasematest erinev. Avasõna ütles Maalehe kauaaegne peatoimetaja ja praegune ajakirjanik Sulev Valner: “Mul on hea meel, et aasta põllumehe väljakuulutamisest on saanud aastatepikkune hea traditsioon ja et väärikale üritusele on seekord leitud ka nii väärikas pidamise koht, nagu seda on riigikogu konverentsisaal.”

Vabariigi President Aasta Põllumehe auhinna tseremoonial Riigikogus

22. oktoober 09

Austatavad Aasta Põllumehe nominendid,
mu daamid ja härrad, head sõbrad.

Eestlasi on algselt nimetatud maarahvaks ning osaliselt peegeldab see ka meie tänases minapildis. Olgu või sedakaudu, et tänase maarahva käekäigu järgi võime anda hinnangu kogu riigi hetkeseisule. Kui maarahvas on täis lootust ja uuendusmeelne, siis on ka Eesti riik lootust täis ja innovaatiline.

Aasta Põllumees 2009 on Mart Timmi

21. oktoober 09

Aasta Põllumees 2009 kandidaadid

25. mai 09

Konkursile laekunud kandidaatide nimekiri kelle hulgast valitakse Aasta Põllumees 2009. Maaleht.ee portaalis saavad kõik lugejad valida ka oma lemmiku.