Rein Riga: põllumees pealinna piirilt

27. september 10

Saue valla volikogu esimees Rein Riga harib pealinna lähistel üle 900 ha põldu ja peab 800 looma ning seisab vastu kinnisvaraarendajate survele ehitada põllumaad maju täis. "Siit Tuula külast on Tallinna 30 kilomeetrit ja näete, kuidas kinnisvaraarendus põllumaale trügib," näitab OÜ Rever juhataja Rein Riga, kuidas ühel pool teed nosivad karjamaal lihaveised, teisele kerkivad uued majad. "Maid pole võimalik siin­kandis ostaja ärimehed peavad meid, põllumehi, lihtsalt sega­vaks faktoriks. Ärimeeste mee­lest tuleks kuulutada põlluma­jandusega tegelemine Harju­maal kuriteoks, siis oleks kin­nisvaraarendajad rahul," ei var­ja Reveri juhataja pahameelt. "Osa omanikke on nõus oma maad müüma, aga ainult elamu­maana, kus hind on kümme kor­da kõrgem." Oma ja rendimaid harib Rever praegu neljas vallas: Saue, Keila, Padise ja Kernu. Kogu tootmine on keskkonnasõbralik.

Edasi loe Maalehest

Rekordsaakide meister Madis Ajaots

22. september 10

Tuntud teraviljakasvataja Madis Ajaots on tõusnud kõrgete saakide meistriks, koristades oma ja rendimaadelt viies vallas igal aastal 7000–8000 tonni vilja.
Kui inimene poest leiba-saia ostab, ei mõtle ta, kes on selle vilja kasvatanud. Üks teraviljakasvatajaid, kelle töö lõpuks meie lauale jõuab, on Madis Ajaots. Rekordsaakide meister, kes on oma nisupõldudelt saanud üle 8 t/ha ja keskmine saagikus on olnud ikka üle 5 tonni. “Osa nisu müün Tartu Millile (endine Tartu Veskid – toim), küllap see vili ka meie saia sisse jõuab,” arutleb Ajaots. Samas liigub vili üle Euroopa, nii et leivad-saiad ei pruugi tihti olla kohalikust viljast. Ka Eesti teraviljakasvatajad on seljad kokku pannud ja saadavad osa viljast ühistu Kevili kaudu laevadega Taani. Taanist jõuab Eesti vili üle maailma. Nii püsivad meie põllumehed ka rahvusvahelises konkurentsis. Edasi loe Maalehest

Kartulikasvatajast talunik Ants Einola kiidab punaparuneid

15. september 10

Punaparun ehk ‘Red Baron’ on Hollandi kartulisort, mis võitis tänavu kartuli degusteerimisel esimese koha ja kasvab Ants Einola põldudel Ülenurmes. “Reola kultuurimajas oli kartulipäev, kus degusteeriti viit kartulisorti ja ‘Red Baron’ sai esikoha,” kiidab Ants Einola seda eestlastele vähe tuntud kartulit. Einola võidurõõm on seda suurem, et tegu on Eestis pea tundmatu sordiga. See on tema meelest väga hea lauakartul ja kasvab hästi, sobib nii keedu- kui salatikartuliks. “Ma ei ole seda kartulisorti varem esile tõstnud, sest mul ei olnud piisavalt seemet,” lisab mees. Tänavu saab talu põldudelt suuremas koguses ka ‘Red Baroni’ seemet, nii et nüüd võib seda julgelt kiita.

Edasi loe Maalehest.

Rukkikuningas Hans Kruusamägi hakkas kalu kasvatama

6. september 10

 Rukkiseltsi poolt kuningaks kuulutatud suurim rukkikasvataja Hans Kruusamägi on viimasel ajal põlluharimise kõrvalt oma kalakasvandusi üha laiendanud.
“Minu kaladele kuum küll liiga ei teinud, meie kalakasvandused on allikavee toitega. Kui elekter tormiga ära läks, hakkasid automaatgeneraatorid tööle,” ei tee Hans Kruusamägi sellest suurt numbrit, et asub oma ettevõtmistega tänavuse suurima tormi epitsentris Väike-Maarja kandis. “Mõne eterniidi viskas ja katuse lammutas torm vanalt laudalt ära, aga seda oligi vaja lammutada.” Kruusamägi on läbinisti optimist, vitaalne ja värvikas oma tegudes. Mingit hala tema suust ei kuule. Ta on Lääne-Virumaa tuntumaid põllumehi, kel jagub võhmategutsemiseks küllaga. 

Edasi loe Maalehest.

Riho Pruuli: Tulu toovad jõulupuud

1. september 10

Pruuli Puukooli peremees Riho Pruuli lootis aastaid tagasi rajada Põltsamaa metsade keskele veinitalu, nüüd on tal hoopis tarbetaimedega puukool. “Rajasime algul siia Pauastvere külla musta- ja punasesõstra istanduse ja müüsime marju, inimesed aga tulid meilt hoopis õunapuu- ja ploomiistikuid küsima,” põhjendab Riho Pruuli, miks ta oma taluõue puukooli rajas. Ta tunnistab, et kunagi oli tal unistus rajada veinitalu, nii nagu Kesk-Euroopas on veinimõisad, paraku see idee Eestis läbi ei läinud. “Marjade või veiniga on väiketootjal raske läbi lüüa, nõudeid on palju ja talu oleks tulnud siis ka turismiketti lülitada, sest palja veini pärast inimene kohale ei tule,” tõdeb Pruuli.

Loe edasi Maalehest.

Tanel-Taavi Bulitko: Valgepäisest poisikesest tõuaretuse elushoidjaks

23. august 10

Tanel Bulitko on aretusühistus töötatud 15 aastaga suutnud käima lükata noorpullide kasvatuse, embrüosiirdamise ja eduka tõumullikamüügi. "1985. aastal oli Luigel suur põllumajandusnäitus. Luige baa­si direktor Koit Põld räägib siia­ni, et oli üks väike valge peaga poiss, kes jooksis lehmade jalge vahelt läbi," meenutab Tanel Bu­litko naerdes. Ta oli siis 12aas-tane ja esitles näitusel Kuusalu kolhoosi kaunimaid lehmi. Bulitkot võib nimetada sündi­nud loomakasvatajaks. 6-7aastasena mäletab ta end juba koos naabrilastega karjas käimas. Keskkooli ajal, kui ta esialgu emale ja hiljem kogu farmi lüps­jatele suvel puhkust andis, olid tal sisse seatud raamatud, kus kirjas lehmade andmed, sugu­puud ja toodangud. Nii ei olnud kellelegi üllatus, kui pärast keskkooli läks Tanel riikliku tõulava stipendiaadi­na maaülikooli loomakasvatust õppima.

Edasi loe Maalehest.

Vello Konsapi Zerna ökotalu on kui oaas keset kõrbe

16. august 10

Vello Konsap on rajanud endale Põlvamaale maheoaasi, mis laiub silmapiiri varjavate metsadeni. Zerna ökotalu kirjaga puitposti juurest ära keerates viib tee suure kaarega läbi metsa ja siis valgete õitega põllu kõrvalt mööda. Seal õitseb tatar. “Tõin mesitaru ka põllu kõrvale, et väärtuslikku tatramett saada, aga selle kuumaga õitses põld nii ruttu ära, et mesilased ei saanudki midagi,” ütleb peremees Vello Konsap.

Edasi loe Maalehest

Tõnu Kapteini veisekarjas troonib kuninglik pull

10. august 10

Hiiumaa üks tuntumaid talupidajaid Tõnu Kaptein kasvatab perega praegu Ranna talus lihaveiseid sama innukalt, nagu rajas aastaid tagasi Hiiumaale esimese talumeierei. Talupidamist alustasid Sirje ja Tõnu Kaptein 1989. aastal paari lehmaga. Kohe alustas pererahvas ka lüpsilauda ehitust. Algul plaaniti see ehitada viiele lehmale, hiljem valmis laut juba 15 lehmale. Praeguses Ranna talus on 270 lihaveist, põllu- ja karjamaid kasutada 500 hektarit, piimakarjast on ammu loobutud.

Arto Auer: Soomes on põllumees olla popim kui Eestis

2. august 10

Soomlane Arto Auer tuli 12 aastat tagasi Eestisse maad harima. Kuigi Soomes on põllumehe amet austusväärsem, ihkas ta hing suuremaid võimalusi. “Soomes olid talud väikesed. Aga väiketalumajandus ei paku mulle huvi,” räägib OÜ Kure Mõis juhataja Arto Auer veatus eesti keeles. Ta on Soomes lõpetanud Eesti mõistes tehnikumi agronoomia alal ja õppis Helsingi ülikoolis ka tehnikat. “Soomes on juba kõik paigas ja asjad lähevad ühte rada pidi. Eestis olid suuremad võimalused. Alla tuhande hektari suurusele ettevõttele ma ei mõelnudki."

Loe edasi Maalehest

Kaido Kirst: Saarlane lõi mandrimehi suvirapsi rekordsaagiga

29. juuli 10

Kaido Kirst Valjala vallast tõestas suvirapsi rekordsaagiga, et Saaremaa kivistel põldudel maid harides võib mandrimeestest kõvem olla. “Ei tea, mida tänavune suvi toob, aga mullu püstitasin tõepoolest ühel suvirapsi põllul Eestimaa viimase viie aasta saagirekordi,” muheleb Valjala põllumees Kaido Kirst, kes sai suvirapsi põllult 3,7 t/ha. Tubli tulemus, mis on kaks korda kõrgem suvirapsi keskmisest saagikusest, tõi mehele Maamajanduse viljelusvõistlusel auhinnalise koha ja Saaremaa 2009. aasta põllumehe tiitli.

Loe edasi Maalehest

Toomas Uusmaa: Piim läheb sinna, kust rohkem raha saab

16. juuli 10

Liia Sooäär: Maakari annab elule mõtte

6. juuli 10

Kange saare naine Liia Sooäär hoiab elus põlist eesti veisetõugu – maakarja. “Minu elu sisu on maakari, mahetootmine ja talupidamine,“ ütleb ta. Liia on naine, kes teab oma missiooni väga täpselt. Säravat ja kergejalgset Uustla talu perenaist Liia Sooäärt vaadates ei tule selle pealegi, kui raskeid aegu see naine läbi on elanud. Mõne aasta eest kaotas ta poja ja tütre, kellest lootis talu edasiviijaid. Mullu sügisel mattis abikaasa. Pärast neid lööke mõlkus tal mõttes talupidamise lõpetamine.

Loe edasi Maalehest

Arvo Veidenberg: Taluelu teerajaja tõi maale omaaegse ime

27. juuni 10

Jaanipäeval 70. sünnipäeva tähistanud Arvo Veidenberg on aastatega üles ehitanud Pajumäe talu koos meiereiga ja Eesti talupidajate juhina seisnud talude jätkusuutlikkuse eest. Arvo Veidenberg on tõsine talupidaja ning tunnustatud talueluliider – tema sõna maksab ja ettevõtmised innustavad. Selles mehes on mulgi kangust ja teadlase avarat mõtteviisi. Karismaatilise juhi ümber on koondunud Viljandimaa talupidajad ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimehena juhib ta kogu taluliikumist Eestis.

Loe edasi Maalehest

Hannes Isand: Kui ei investeeri, siis hääbume

19. juuni 10

Eesti üks uuemaid lüpsifarme 500pealisele karjale kerkis OÜ Surju PM juhataja Hannes Isanda eestvõttel keset masuaega Pärnumaale. Kui Maaleht Pärnumaa metsade vahele Surju külla jõuab, on tunne, et oleme koju jõudnud. Sest nii mõnusalt korda tehtud väikest külakeskust soojades rohelistes-kollastes toonides ei näe just iga päev. Vallahoone on värskelt renoveeritud, muru pügatud – kõik annab aimu, et siinmail on hoolas peremees.

Loe edasi Maalehest

Valentin Kütt: Rohkem liha vorsti sisse!

3. juuni 10

 Aastas 32 000 põrsast kasvataval Rey ASil jagub liha küll, et seda vorstide sisse panna. Konkursi "Aasta Põllumees 2010" kandidaat, Rey nõukogu esimees Valentin Kütt kutsub ka teisi tööstusi üles vorstidesse-viineritesse rohkem liha panema. Valentin Kütt on põllumeeste seas tuntud, sest on aastaid lihateemadel sõna võtnud nii erialakomiteedes, seminaridel kui ministritega kohtumistel. Rey lihatööstuses Raplamaal Kehtna vallas on ta majandanud juba üle 15 aasta ning on võitluses lihaturu pärast karastunud.

Loe edasi Maalehest

Edda Vahtramäe: Punane kari on super!

20. mai 10

AS Laatre Piima juhataja Edda Vahtramäe on paari aastaga tõstnud rohkem kui 800pealise piimakarja aastalüpsi mitme tonni võrra ja osanud ka masuajal firmat vee peal hoida. Edda Vahtramäe on isepäine naine, kes üldise vooluga kaasa ei lähe. Ta on juurdleja, arutleja, kes majandades valib selle tee, mida peab parimaks oma kodukandile.

Loe edasi Maalehest

Meelis Marmor: Noor põllumees tahab Lustiverre luua killukese Šotimaad

18. aprill 10

26aastane Meelis Marmor Jõgevamaalt kasvatab aastas 12 000 siga ja peab aberdiin-anguste karja. Omakasvatatud sea- ja veiseliha müüb ta Kaavere Agro OÜ-le kuuluvates Põlt­samaa ja Mäe­küla kauplustes. “Tööd on tohutult, näiteks tootmishooneid pole veel suutnud korda teha, aga küll jõuab,” kummutab Meelis Marmor müüdi, et kõik noored pagevad maalt linna. Jutt on tal lühike ja konkreetne, aga tegutsemishaare tohutu.

Loe edasi Maalehest

Avo Kruusla: Ei tohi hävitada piimakarju!

2. aprill 10

Seitsmelapselises peres isata kasvanud Avo Kruusla on tõusnud Põlvamaa juhtivaks maaettevõtjaks, kes pälvis tänavu Maaelu Edendamise Sihtasutuselt parima piimakarjakasvataja tiitli. “Maa ja loomad on rahvuslik vara, peame tegema kõik selleks, et piimakarjad ei häviks,” räägib Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla. Talle ei mahu hinge, et masu tõttu on piimalehmade arv Eestimaal järsult vähenenud.

Loe edasi Maalehest