Aadress: J.Vilmsi 53G, 10147 Tallinn | Tel: 6 009 349 | Faks: 6 009 350 | E-post: info@epkk.ee

EPKK - Kodumaise eest väljas


Esilehepilt
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) loodi 28. juunil 1996. aastal eraõigusliku põllumajandustootjate ja -töötlejate ühendusena, Aastate jooksul on lisandunud hulk mitmesuguseid toidusektorit toetavaid organisatsioone ja asutusi. 2014. aasta alguse seisuga on EPKK-l liikmeid 102, nende hulgas 35 mitmesugust põllumajandus- ja toidusektori ühendust (üleriigilised ja piirkondlikud tootjate ühendused, erialaühendused, ühistud).


Prindi

Uudised

Eesti Künniselts saadab kündjad Prantsusmaale MM-le

21. august 14

Tänavu 5.- 6. septembril juba 61. korda toimuvatele künni maailmameistrivõistlustele Bordeaux linna lähedal, Saint-Jean d I´llac-sse sõidavad Eestit esindavad koduste eelmise aasta meistrivõistluste võitjad Indrek Zilensk ja Jüri Lai. Osalemisega tähistatakse täna 25 aastat tagasi esmakordselt MM-l esinemist, millega oldi pärast sõjajärgset perioodi üldse Eesti esimene võistkond sinimustvalge lipu all.  Pressikonverents ja võistkonna teelesaatmine toimub reedel, 22.augustil algusega kl 11 Tallinnas, Mecro/Stokker Agri kontorihoones (Peterburi tee 44, Stokkeri poe taga hoovis). Lisaks meeskonnale on kohal Põllumajandusministeeriumi asekantler, sponsorite esindajad,  künnihuvilised, ajakirjanikud jt. Tehakse kokkuvõtteid Eesti osalemisest eelmistest MM-dest ning antakse ülevaade käesoleva aasta võistluseks ettevalmistustest, tutvustatakse meeskonda, näidatakse lühikest videot künnitrennist ja kündjad saadetakse teele. 


Venemaa sanktsioonide mõju on senistest hinnangutest tunduvalt ulatuslikum

13. august 14

Venemaa impordipiirangud on juba valusalt tabanud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtteid. Sisuliselt ilma etteteatamiseta on välispartnerid taganenud tarnelepingutest, mis on keeruliseks muutnud kiiresti riknevate toiduainete realiseerimise. Samuti on sanktsioonide ettekäändel langetatud kokkulepitud hindu. Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad valitsust üles kiiresti otsima lahendusi Venemaa impordikeelu tõttu surve alla sattunud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete olukorra leevendamiseks.


Copa-Cogeca: Venemaa impordikeelu mõjude leevendamiseks tuleks kasutada ka põllumajanduspoliitika väliseid fonde

12. august 14

Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute katusorganisatsioon Copa-Cogeca saatis täna Euroopa Komisjoni volinikule Dacian Ciolosele kirja, milles tuntakse sügavat muret Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise poliitilise kriisi mõjude osas EL põllumajandusele ja toidusektorile. Copa-Cogeca hinnangul mõjutab Venemaa impordikeeld EL põllumajandussaadustele ja toiduainetele turgu nii otseselt kui kaudselt rohkem kui vaid ühe aasta jooksul. EL põllumajanduse sissetulekud on langenud alates 2012. aastast. Venemaa impordikeeld teravdab omakorda seda olukorda ka väljaspool põllumajanduse põhivaldkondi. EL ühise põllumajanduspoliitika erakorraliste kriisiabimeetmete mahuks on 400 miljonit eurot, mida on ilmselgelt liiga vähe sellises ulatuses kriisiga toimetulemiseks. Lisaks võib toiduainete tarneahelat oluliselt mõjutada spekulatsioonide risk.


AP 2014: Urmas Laht: Meie pole Taani seakasvatajatest kehvemad

4. august 14

Urmas Laht: Meie pole Taani seakasvatajatest kehvemadOÜ Markilo juhataja Urmas Laht usub, et tänu tulemuslikule aretustegevusele ja ühistööle suudavad meie seakasvatajad üha edukamalt konkureerida eksporditurgudel. "Olen elu jooksul kasvatanud noorveiseid, lehmi, lambaid, kanu, aga seakasvatus on jää­nud kuidagi väga hingeläheda­seks," räägib omaaegne poliitik Urmas Laht, kes kasvatab nüüd aastas kuni 30 000 siga. Ameteid on OÜ Markilo ju­hatajal olnud elu jooksul palju: aastatel 1997-98 oli ta põllumeeste ja vabariigi valitsuse lä­birääkimiste juht, samal ajal lihaühistu Viru juhatuse esimees, ta on olnud ka Tamsalu TERKO tootmisdirektor. Aastatel 1999­2003 oli Laht Riigikogu liige. Autasudest on ta saanud Bal­ti Assamblee medali, Lääne-Virumaa vapimärgi jmt tunnustu­si, viimati Eesti Tõusigade Are­tusühistult tiitli aasta ettevõtja 2013. Edasi loe Maalehest.


AP 2014: Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusule

4. august 14

Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusuleVändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piima­karja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta. Ilmar Teevet on kiire mees, alati teistest mitme sammu võrra ees. Kui teised karjakasvatajad alles plaanisid uute lautade ehitust, olid Teevetil juba laudad-küünid kerkinud. 2006. aastal avati Sõõrike uus laudakompleks Vaki külas: lüpsilaut 550 lehmale koos si­lohoidlate ja jõusöödahoidla-ga. Samal aastal said valmis ka vasikalaut ja lägahoidla. See­järel asus Teevet innukalt ehi­tama uusi hooneid. 2008. aas­tal valmis laut 300 kinnislehmale, 2009. aastal noorkarjale. Pea igal aastal on Vändra osa­ühingus midagi juurde või üm­ber ehitatud. Edasi loe Maalehest. "Suures firmas ei tee üksi mi­dagi, kõik saavutame meeskon­natööga," ütleb Ilmar Teevet. "Ma ei tee ühtegi tööd selleks, et ennast näidata, vaid ikka sel­le nimel, et loomadel oleks hea olla. Kui pidamistingimused on head ja kogu kompleks kor­ras, on loomad rahul ja tuleb ka toodang." Tänavu pälvis Ilmar Teevet Maaelu Edendamise Sihtasutu­selt parima piimakarjakasvataja tiitli, Pärnumaa parimaks maa­elu edendajaks on ta nimetatud 2008. ja 2012. aastal. Edasi loe Maalehest.


AP 2014: Läänemaa lihaveisekasvataja Arne Tamm hooldab rannaalasid

4. august 14

Läänemaa lihaveisekasvataja hooldab rannaalasidArne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal. Arne Tamm on tõusnud üheks tuntumaks lihaveisekasvatajaks, nii et siit karjast soovivad lihavei­seid kokku osta ka ¹veitslased. "©veitslastega pole me veel kaubale saanud, nad tulevad ja võtavad siit proovipartiid, eks siis näis," teatab peremees ta­gasihoidlikult. Tegu on lihaveis­te turustamise projektiga "Baltic Grassland Beef', mida rahastab ©veitsi jaemüügikett COOP ees­märgiga importida kvaliteetset veiseliha ©veitsi Baltimaadest. "Eestlased võiks ka rohkem veiseliha süüa, kas või korra nä­dalas sealiha asemel," teatab pe­remees lühidalt. Silma looduskaitseala rannaniitudel nosivad loomad rahuli­kult kesistel aladel, otsivad ka­dakate vahelt rohututte. Taamal terendab Saunja laht. Karjas on herefordid, aberdiin-angused, nende ristandid ning ¹oti mägiveised. Arne Tamm on põline Läänemaa mees, Linnamäel kasvanud ja koolis käinud. Pärast kutsekesk­kooli lõpetamist tuli mees koha­likku kolhoosi tagasi. 1990. aas­tatel kolhooside lagunemise ajal ostis Tamm kaks kolhoosilauta ja hakkas algul piimakarja pida­ma, hiljem läks üle lihaveistele. Koos elukaaslase Annega on Lin­namäel Kruundi talus üles kasva­tatud viis last - neli poega ja üks tütar, nii et töökäte puudust siin peres karta ei ole. Edasi loe Maalehest.


Tulevast aastast peavad põllumajandustootjad täitma keskkonnaalaseid lisanõudeid

31. juuli 14

Tulevast aastast tuleb põllumeestel otsetoetuste saamiseks hakata enam järgima kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. Nn rohestamine on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast aastani 2020 ja liikmesriikide tootjatele kohustuslik. Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul soovitakse rohestamise nõudega viia põllumajanduse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks.



Seisukohad

EPKK ettepanekud erakondadele Euroopa Parlamendi valimisprogrammidesse

10. märts 14

valimiste pilt.jpg25. mail 2014 toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste eel teeme erakondadele ettepaneku liita oma valimisprogrammidesse põllumajanduse ja toidutootmise arenguks olulised teemad.

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika ülesanne on tagada elanikkonna varustamine kvaliteetse ja ohutu, ressursi- ja keskkonnasäästlikult toodetud toiduga. Põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt oluline meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, kuid põllumajandussektor mängib üha olulisemat rolli ka toiduks mittekasutatava tööstus- ja energiatootmise tooraine allikana. Selleks tuleb senisest tõhusamalt ära kasutada põllumajandus­tootmise jäätmeid ja kõrvalsaaduseid.


Kokkuhoid maaelu arengukava ja põllumajandustoetuste arvelt surub Eesti toidu konkurentsist välja

21. veebruar 14

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda lükkab kategooriliselt tagasi rahandusministeeriumi ettepanekud maaelu arengukava 2014-2020 eelarve vähendamiseks riigipoolse kaasfinantseerimise kärpimise kaudu. „Riigi kokkuhoiuplaanid maaelu arengukava ja põllumajandustoetuste osas seavad tõsisesse ohtu Eesti põllumajandussektori ja toidutootmise konkurentsivõime. Arvestades, et Eesti põllumajandustoetused on jätkuvalt Euroopa Liidu kõige madalamate hulgas ja käesoleva aasta riigieelarves ei nähta erinevalt naaberriikidest ette vahendeid põllumajanduse üleminekutoetuste maksmiseks, siis tähendaks maaelu arengukava kärpimine meie tootjate konkurentsiolukorra tõsist halvendamist,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.



Toidumärgid

TMTEM.png


http://www.epkk.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=7130/EP_2014_valimised_FINAL.pdf

 
http://www.pria.ee/ 
http://www.emu.ee/

 http://www.pikk.ee/ 

 maaleht.gif

 www.eestitoit.ee

www.kodukant.ee 
 

 


 

 


Glimstedt_180px_lai.png

http://www.tradewithestonia.com/?utm_source=epkk&utm_medium=banner&utm_campaign=static

www.fumiteam.ee

Faminer

http://www.glimstedt.ee/ritused/keskkonnaseminaride-sari-kuidas-jda-ellu-ha-karmistuvates-tingimustes/3279

http://www.tallinnbekkerport.com/