Põhikiri
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA PÕHIKIRI
I Üldosa
1. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi koda) on 28. juunil 1996. aastal asutatud eraõiguslik põllumajandustootjate ja –töötlejate mittetulundusühing.
2. Koja asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.
3. Koda on eraõiguslik juriidiline isik, kellel on oma sümboolika, pitsat ja arveldusarved pangas.
4. Oma nime asemel ja dokumentidel võib koda kasutada ka lühendit EPKK või nime ingliskeelset tõlget Estonian Chamber of Agriculture and Commerce või ECAC.
5. Koja majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Koda juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest ja põhikirjast.
II Koja eesmärgid
6. Koja tegevuse eesmärk on põllumajandustootmise, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ja põllumajandusele teenuseid osutava sektori stabiilse arengu saavutamine, toidu kvaliteedi parandamine ning põllumajandustootjate sissetulekute suurendamine, rahuldades ja esindades nii oma liikmete kui ka nende liikmeks olevate isikute (edaspidi soodustatud isikute) huve.
7. Suhetes riigiga selgitab koda riigile põllumajandustootmise, põllumajandussaadusi töötleva tööstuse ning põllumajandusele teenuseid osutava sektori olukorda ja vajadusi ning teeb ettepanekuid asjakohaste majandushalduse meetmete rakendamiseks nendes valdkondades.
8. Punkti 7 täitmiseks peab koda riigiga läbirääkimisi, osaleb poliitika väljatöötamisel ja õigusaktide eelnõude menetlemisel. Samuti taotleb koda haldusorganitelt liikmete ja nende liikmeks olevate isikute koolituse, nõustamise ning teabelevi ja muude ürituste korraldamist või lepingulisi rahaeraldusi nendeks tegevusteks. Koda teeb riigile ettepanekuid põllumajandushariduse edendamiseks, koordineerib nõustajate tegevust ja korraldab soodustatud isikute täiendkoolitust.
9. Suhetes soodustatud isikutega korraldab koda läbirääkimisi ja kokkulepete sõlmimist nii oma liikmete, kui ka põllumajandustootjate, põllumajandussaaduste töötlejate, eksport- ning jaekaubanduse esindajate vahel. Koda kogub, töötleb ja edastab turuinfot, organiseerib üritusi ärikontaktide leidmiseks, korraldab konkursse, näitusi ja messe ning nendest osavõttu. Samuti annab koda välja litsentse toodete kvaliteeti või kodumaist päritolu tunnustavatele toodetele, teostades ka asjakohast turundusalast tegevust.
10. Koda arendab tegevust nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt soodustatud isikuid huvitavate ärikontaktide leidmisel ja vahendamisel nii üksikprojektide kui välisriikide vastavate organisatsioonide tasemel. Koda võib eesmärgipäraselt tegutseda igas valdkonnas, mis ei ole seadusega keelatud.
III Koja liikmeks vastuvõtmise, kojast väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord.
11. Koja liikmeks võetakse vastu põllumajandustootjad, põllumajandussaaduste töötlejad ja põllumajandusele teenuseid osutavad isikud ning mittetulundusühingud, mille liikmeteks on põllumajandustootjad, põllumajandussaaduste töötlejad või põllumajandusele teenuseid osutavad isikud ning tulundusühistud, mille liikmeteks on vähemalt viis juriidilisest isikust põllumajandustootjat või vähemalt kolm ühistut.
12. Punktis 11 nimetatud mittetulundusühingute liikmed võivad olla ka seal nimetatud erinevatest harudest. Samuti võetakse liikmeks vastu mittetulundusühing, kelle liikmeks on mittetulundusühingud või muuhulgas mittetulundusühingud, kelle liikmeks on omakorda isikud punktis 11 nimetatud harudest.
13. Punktides 11 ja 12 nimetatud liikmeks vastuvõtmist taotleva mittetulundusühingu ja tulundusühistu (edaspidi taotleja) eesmärk ja tegevus, arvestades taotleja liikmeid ja tegevuse ulatust, peab olema kooskõlas põhikirja punktiga 6.
14. Koda võib taotleja liikmeks vastuvõtmisest keelduda, kui taotleja ei vasta põhikirja nõuetele, taotleja on varem kojast välja arvatud põhikirja või seaduste rikkumise tõttu.
15. Koja liikmeks vastuvõtmise otsustab nõukogu taotleja kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele tuleb lisada taotleja põhikiri ja liikmete nimekiri. Koda võib nõuda ka teisi lisadokumente, tõendamaks taotleja vastavust põhikirja nõuetele. Nõukogu teeb otsuse taotleja liikmeks vastvõtmise või sellest keeldumise kohta hiljemalt kolme kuu jooksul arvates taotluse ja lisadokumentide kättesaamise päevast.
16. Liikmel on õigus kojast välja astuda igal ajal, kuid ta peab tasuma liikmemaksu ka selle majandusaasta eest, mille kestel tema liikmelisus lõppes. Loetakse, et kojast väljaastumise korral lõpeb liikmelisus päevast, mil koda saab kätte liikme kirjaliku väljaastumistaotluse.
17. Koja liige arvatakse kojast välja nõukogu otsusega, kui ta ei vasta põhikirja nõuetele, ei ole tasunud liikmemaksu või mõnel muul mõjuval põhjusel, milleks on seaduse või põhikirja nõuete oluline rikkumine, üldkoosoleku, juhatuse või nõukogu otsuste oluline täitmata jätmine, samuti koja maine või huvide oluline kahjustamine. Loetakse, et liige on kojast välja arvatud päevast, mil ta sai teada nõukogu kirjalikust väljaarvamisotsusest.
18. Liikmelisus kojas lõpeb ka füüsilisest isikust liikme surma ja juriidilisest isikust liikme ühinemise, jaotumise või lõppemise korral.
19. /kustutatud 11.06.2010/
IV Koja liikme õigused
20. Koja liikmetel on õigus võrdsele kohtlemisele.
21. Koja liikmel on üldkoosolekul õigus saada teavet koja majandusliku seisu ning juhatuse ja nõukogu tegevuse kohta, sealjuures saada tasuta majandusaasta aruande ärakiri.
22. Koja liikmel on õigus tarbida koja teenuseid (põhikirja punktid 6-10).
23. Koja liikmel on õigus esitada juhatusele ja nõukogule taotlusi, nõuda nende menetlemist või taotleda juhatuse või nõukogu kaudu või seaduses sätestatud korras küsimuse arutamist üldkoosoleku päevakorras.
24. Koja liikmel on õigus nõuda, et koda rakendaks abinõusid nende koja liikmete suhtes, kes ei ole täitnud üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuseid.
25. Koja liikmetel on õigus nimetada nõukogu liikmeid põhikirja punkti 40 kohaselt.
V Koja liikme kohustused
26. Koja liige on kohustatud tasuma liikmemaksu, mille suurus ja tasumise tähtaeg koja majandusaastaks määratakse üldkoosoleku otsusega.
27. Koja liige on kohustatud täitma üldkoosoleku, nõukogu ja juhatuse otsuseid.
28. Koja liige on kohustatud andma tõest teavet oma tegevuse kohta, aidates nii kaasa koja eesmärkide saavutamisele.
29. Koja liige on kohustatud hoiduma koja maine või huvide kahjustamisest.
VI Koja liikmele kohustuste kehtestamine
30. Koja liikmetele võib üldkoosolek oma otsusega kehtestada põhikirjas nimetamata kohustusi.
31. Nõukogul on õigus anda liikmetele kohustuslikke juhiseid üldkoosoleku otsusega kehtestatud kohustuse täitmiseks.
32. Kui üldkoosolek annab oma otsusega teatud kohustuste kehtestamise õiguse nõukogule või juhatusele, võib nõukogu või juhatus neid kehtestada.
VII Üldkoosolek
33. Koja kõrgeim organ on koja liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek teeb otsuseid kõikides koja juhtimise küsimustes, mida põhikirjaga ei ole antud koja nõukogu või juhatuse pädevusse või mille otsustamist need organid taotlevad küsimuse olulisuse tõttu üldkoosolekult.
34. Üldkoosoleku ainupädevusse kuulub: põhikirja muutmine, eesmärgi muutmine, koja tegevuse suundade ja vormide määramine, nõukogu ja juhatuse aruannete ärakuulamine, revidentide või audiitorite valimine, majandusaasta aruande ja revisjoniaruande kinnitamine, aastaeelarve kinnitamine, liikmemaksu suuruse ning tasumise tähtaja kinnitamine, juhatuse või nõukogu liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes koja esindaja määramine, muude küsimuste otsustamine, mida põhikirjast tulenevalt saab lahendada vaid üldkoosolek.
35. Üldkoosoleku kutsub kokku koja juhatus seaduses sätestatud juhtudel, samuti nõukogu või revidentide nõudel, kuid vähemalt üks kord aastas. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele kirjalikult ette teatama vähemalt seitse päeva.
36. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning päevakord. Üldkoosoleku päevakorra eelnõu koostab juhatus koja vajadustest lähtudes ja arvesse võttes liikmete taotlusi. Üldkoosoleku päevakorra eelnõu esitatakse nõukogule kinnitamiseks.
37. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa pooled koja liikmed. Kui üldkoosolek ei ole otsustamisvõimeline, kutsutakse kolme nädala jooksul kokku uus üldkoosolek sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata seal osalevate liikmete arvust.
VIII Nõukogu
38. Üldkoosolekute vahelisel ajal täidab üldkoosoleku ülesandeid volinike koosolek (põhikirjas ja igapäevases asjaajamises nimetatud „nõukogu“). Nõukogu on koja juhtorgan. Nõukogu suunab juhatuse tegevust üldkoosoleku otsuste ellurakendamisel ning teeb ise otsuseid koja tegevuse osas põhikirjas sätestatud pädevuse piires. Nõukogul on õigus nõuda juhatuselt teavet juhatuse tegevuse kohta. Nõukogu on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.
39. Nõukogu nimetatakse kolmeks aastaks. Nõukogusse kuulub kuni viisteist liiget. Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik. Nimetajad võivad nende nimetatud nõukogu liikme igal ajal tagasi kutsuda ja nimetada uue liikme.
40. Koja liikmed nimetavad nõukogu liikmed järgmiselt:
talupidamisega tegelevad füüsilised isikud, põllumajandustootjatest juriidilised isikud, põllumajandussaaduste töötlejad nimetavad igaüks ühe liikme,
kolm liiget nimetavad mittetulundusühingud, mille liikmeteks on talupidajad ühiselt,
kolm liiget nimetavad mittetulundusühingud, mille liikmeteks on põllumajandustootjad ühiselt,
kolm liiget nimetavad mittetulundusühingud, mille liikmeteks on põllumajandussaaduste töötlejad ühiselt ning
kolm liiget nimetavad mittetulundusühingud, mille liikmeteks on põllumajandusele teenuseid osutavad isikud ning punktis 11 nimetatud tulundusühistud ühiselt.
41. Nõukogu pädevuses on: juhatuse poolt üldkoosolekule esitatava majandusaasta aruande ja aastaeelarve läbivaatamine ning üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine, koja tegevussuundade kohta üldkoosolekule ettepanekute esitamine, aasta tegevuskava kinnitamine, koja liikmeks vastuvõtmise ja väljaarvamise otsustamine, juhatuse liikmete, sealhulgas juhatuse esimehe valimine ja tagasikutsumine, juhatuse liikmetega lepingu sõlmimine, juhatuse liikmele makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestamine, juhatusele juhiste andmine ja selle töö kontrollimine, juhatuse esindusõiguse laiendamine ja piiramine, kinnisvara ja registrisse kandmisele kuuluva vallasvara omandamise, võõrandamise ja koormamise otsustamine, auliikmete valimine ja aumärkide andmine ning muude küsimuste otsustamine, mis käesoleva põhikirja alusel ei kuulu üldkoosoleku või juhatuse pädevusse.
42. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui selle liikmeteks on nimetatud vähemalt kaheksa isikut. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kaheksa liiget. Koosolekul on igal nõukogu liikmel üks hääl.
43. Nõukogu valib oma liikmete hulgast igal aastal esimehe ja kaks aseesimeest. Valitud esimeheks osutub isik, kes sai vähemalt kaheksa poolthäält või kui nõukogus on vähem liikmeid, siis teistest kandidaatidest rohkem hääli. Valitud aseesimeesteks osutuvad isikud, kes said teistest kandidaatidest rohkem hääli. Esimehe ja aseesimeeste valimise täpsema korra kehtestab nõukogu.
44. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tööd, sealhulgas jaotab ülesanded aseesimeeste vahel, valmistab ette ja juhatab nõukogu koosolekuid, esindab koda suhtlemisel riigi ja selle haldusorganitega põhikirja punktides 7 ja 8 sätestatud küsimustes ning suhtlemisel välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.
45. Nõukogu võib asutada küsimuste lahendamiseks alalisi või ajutisi toimkondi. Nõukogu kinnitab toimkondade töö korraldamiseks reeglistiku.
46. Nõukogu kutsub kokku nõukogu esimees, nõukogu esimehe äraolekul tema määratud aseesimees vastavalt vajadusele, kuid vähemalt neli korda kalendriaastas. Koosolek tuleb kokku kutsuda, kui seda nõuab vähemalt viis nõukogu liiget. Nõukogu koosolekud ei ole avalikud. Juhatuse esimees või kui juhatus on üheliikmeline, siis juhataja osaleb nõukogu koosolekul hääleõiguseta.
47. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise aja, koha ja päevakorra teeb nõukogu esimees liikmetele teatavaks vähemalt seitse päeva enne koosolekut.
48. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosolekut juhatanud nõukogu esimehe või tema puudumisel aseesimehe hääl.
49. Nõukogu koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
IX Juhatus
50. Juhatus juhib ja esindab koda, korraldab koja raamatupidamist ja varahaldust.
51. Üldkoosoleku ja nõukogu otsused on juhatusele täitmiseks kohustuslikud.
52. Juhatus annab üldkoosolekule ja nõukogule aru oma tegevusest ja teavet üldkoosoleku, nõukogu otsuse või põhikirja kohaselt.
53. Juhatuse liikmed valib nõukogu tähtajaliselt kolmeks aastaks. Juhatus on kuni kolmeliikmeline, juhatuses peab olema vähemalt üks liige. Nõukogu võib juhatuse liikme tagasi kutsuda kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
54. Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või juhatuse esimehe äraolekul tema poolt asetäitjaks määratud juhatuse liige. Kui juhatuses on mitu liiget, teeb juhatus otsuse juhatuse koosolekul kohalviibijate poolthäälte enamusega. Kui juhatuses on kaks liiget ja nad on eriarvamusel, tuleb pöörduda nõukogu poole juhiste saamiseks.
55. Kinnisasja ja registrisse kandmisele kuuluvaid vallasasju võib juhatus omandada, võõrandada või koormata ainult nõukogu nõusolekul.
X Auliikmete valimine ja aumärkide andmine
56. Auliikmed valib nõukogu koja liikmete või kaastöötajate hulgast, kes oma aktiivse tegevusega on kaasa aidanud koja eesmärgi täitmisele ja omavad koja arengus ja tegevuses olulist kohta ja ning tähendust. Isik, kes ei ole koja liige, kuid valitakse auliikmeks, ei omanda auliikmeks valimisega koja liikme õigusi ega kohustusi, välja arvatud õigus võtta hääleõiguseta osa üldkoosolekust.
57. Aumärk väljendab koja austust, tunnustust ja tänu. Aumärk antakse aktiivsele liikmele või eriliste teenete eest isikule, kes on koja arengule kaasa aidanud. Aumärke ei anta nõukogu liikmetele nende nõukogu liikmeks olemise ajal.
XI Koja lõpetamine
58. Koja tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud alustel ja korras.
59. Koja tegevuse lõpetamisel, pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist, jaotatakse allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel, kes määratakse üldkoosoleku otsusega.
Käesolev põhikiri on vastu võetud Roosna - Allikul 11. juunil 2010. aastal.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liikmete nimetamise ja tagasikutsumise reglement
I Üldsätted
1. Juhatus jaotab Nõukogu volitusel koja liikmed juriidilise staatuse ja majandustegevuse olemuse järgi nõukogu liikmete nimetamiseks ja tagasikutsumiseks põhikirjalistesse gruppidesse kooskõlas põhikirja punktiga 40 ning teavitab sellest jaotusest liikmeid. Juhatus uuendab jaotust vastavalt koja liikmeskonna muutumisele.
2. Kui üks koja liige vastab mitme põhikirjalise grupi tunnustele, annab nõukogu koja liikmele võimaluse nende põhikirjaliste gruppide vahel valida ja määrab ta liikme soovi kohaselt ühte neist gruppidest. Liikme juriidilise staatuse või tema ja majandustegevuse olemuse muutumisel muudetakse liikme põhikirjalisse gruppi kuuluvust tema avalduse alusel.
3. Nõukogu liikmed nimetatakse ja kutsutakse tagasi põhikirjalise grupi liikmete koosolekul hääletuse teel.
4. Nõukogu liikme kandidaat peab andma nõukogu liikmeks nimetamise kohta oma kirjaliku nõusolekuavalduse.
II Põhikirjalisse gruppi kuuluvate liikmete koosolek
5. Põhikirjalise grupi liikmete koosoleku läbiviimiseks esitab liige kirjaliku taotluse nõukogule.
6. Taotluses märgitakse koosoleku läbiviimise eesmärk, ettepanek kandidaadi nimetamiseks, koos kandidaadi nõusolekuavaldusega, või ettepanek nõukogu liikme tagasikutsumiseks.
7. Juhatus koostab nõukogu otsuse põhjal 10 tööpäeva jooksul koosoleku kokkukutsumise teate ja saadab selle põhikirjalise grupi liikmetele.
8. Kui korralise üldkoosolekuni või erakorralise üldkoosolekuni on jäänud aega vähem kui 4 kuud viiakse põhikirjalise grupi liikmete koosolek läbi üldkoosolekuga samal päeval.
9. Põhikirjalise grupi koosoleku toimumisest teatatakse põhikirjalise grupi liikmetele ette vähemalt 7 päeva. Põhikirjalise grupi liikmete koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa enamus põhikirjalise grupi liikmetest ja taotleja.
10. Põhikirjalise grupi liikmete koosolek protokollitakse ja allkirjastatakse koosoleku juhataja ja protokollija poolt.
11. Kui nõukogu liikmeks esitatakse mitu isikut, siis hääletatakse nad kõik läbi ja valituks osutub see, kes saab enam poolthääli. Häälte võrdse jagunemise korral viiakse võrdselt hääli saanud isikute osas läbi konkureeriv hääletus.
12. Kui nimetatud nõukogu liikme volituste tähtaeg saab täis või ta esitab taotluse enda taandamiseks on nõukogul õigus põhikirjalise grupi liikmete koosolek ise kokku kutsuda.
III Rakendussätted
13. Punktide 5-9 kohaselt korraldatud koosolekut juhatab põhikirjalise grupi liikmete valitud koosoleku juhataja. Põhikirjalise grupi koosolekul hääletatakse ettepanekuid, mis on laekunud nõukogule enne üldkoosoleku toimumise päeva
14. Punkte 5-9 ei kohaldata põhikirjalise grupi liikmete koosolekule, mis peetakse samal päeval üldkoosolekuga, kus otsustati käesoleva reglemendi kinnitamine. Põhikirjalise grupi liikmete koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa enamus põhikirjalise grupi liikmetest.
Käesolev reglement on kinnitatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja üldkoosolekul 04.juunil 2003.a.
