Eesti aiandus vajab tõhusamat valdkonnasisest koostööd
23. märts 10
EPKK aiandustoimkonna esimees Raivo Külasepp iseloomustab tänavuse Aiandusfoorumi eel aiandustootmist Eestis järgmiste sõnadega: „Aiandussaaduste tootjaid ei toetata Eestis piisavalt, seetõttu on meie konkurentsivõime väga madal. Riiklikul tasandil pole tõsiselt võetavalt üritatudki luua olukorda, mis stimuleeriks ettevõtlikke inimesi selle tootmisvaldkonnaga tegelema."
Loomulikult pole Eesti kliima nii ainulaadne, et ainult siin saab kasvatada mingit saadust. Siiski on kohapealsel tootmisel ilmselged eelised ja põhjused, mida sisseveetud saadustega korvata ei saa. Need on tööhõive tagamine maapiirkondade elanikele ja kohalike saaduste puhtus võrreldes sisseveetud saadustega. Viimase tagab meie kliimavöötme tõhusaim bioloogiline tõrjevahend – talv. Kuigi sissetoodud tooteid kontrollitakse ja üldjuhul on kõik „lubatud piires“, jätab kasutatud keemiline tõrje ometi jälje, mida saavad omal nahal tunda nii praegused kui tulevased põlvkonnad.
Eesti aiandus vajab tõhusamat valdkonnasisest koostööd. See võimaldaks oluliselt tõsta tegevuste tulemuslikkust ning spetsialiseeruda vaid sellele, mida tõeliselt hästi osatakse. See tagaks ka realiseerimisvõimaluste avardumise, sest tarbijate teadlikkus on tõusnud ja soovitakse rohkem osta just kodumaiseid aiandussaadusi.
Eestis toodetakse aastas keskmiselt 50000 tonni avamaa- ja 13000 tonni katmikköögivilja. Lillekasvatus toimub Eestis ligi 20 hektaril põhiliselt katmikalal. 70 – 80 protsenti Eestis müüdavatest lõikelilledest imporditakse Euroopast. Viimastel aastatel on oluliselt laienenud erinevate suvelillede ja amplitaimede kasvatamine.
