Eesti aiandussektor saab arengukava
31. mai 13
Põllumajandusministeerium koos partneritega alustas aiandussektori arengukava koostamist aastateks 2014–2020, et tõsta sektori üldist konkurentsivõimet ja Eesti aiandussaadustega isevarustatuse taset. „Eesti isevarustatuse tase on küll viimastel aastatel kasvanud, kuid eelmisel saagiaastal suutsime end näiteks puu- ja köögiviljadega varustada vaid 70% ulatuses. See näitab, et sektoris on olemas arengupotentsiaal,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
EL-is keelustatakse ajutiselt kolme neonikotinoidset toimeainet sisaldavate taimekaitsevahendite mitmed kasutusalad
27. mai 13
Seoses uue teadusliku teabega, mis käsitleb neonikotinoidide subletaalset toimet mesilastele, on Euroopa Komisjon otsustanud piirata ajutiselt kolme toimeainet, klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi, sisaldavate taimekaitsevahendite ning nendega töödeldud seemnete kasutamise ja müügi alates 1. detsembrist 2013. Piirang vaadatakse läbi hiljemalt kahe aasta jooksul. Piiratakse pestitsiide, mida kasutatakse mesilasi ja tolmeldajaid ligi tõmbavatel taimedel ja teraviljadel. Euroopa Liidu Teatajas avaldati KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 485/2013, 24. mai 2013, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 seoses toimeainete klotianidiini, tiametoksaami ja imidaklopriidi heakskiitmise tingimustega ning keelatakse neid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamine ja müük.
Põllumajandusamet (PMA) tuvastas ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma MAXIMA EESTI OÜ Kuressaare, Jõhvi ja Tartu kauplustes müüdavatel rododendronitel
21. mai 13
Saastunud taimed pärinevad Saksamaalt ning antud taimede partii turustamine Maxima Eesti OÜ kauplustes on peatatud. Tamme-äkksurmale iseloomulikud haigustunnused on taimede võrsete närbumine, lehelaiksus, keerdunud lehed või pruunistunud õienupud. Lisateavet ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma kohta on võimalik leida Põllumajandusameti veebilehelt taimetervise valdkonna alt.
Puu- ja köögiviljasektori väärtus kasvas eelmisel aastal
15. mai 13
Aiandusfoorumil vaetakse tootjate ühistegevust ja konkurentsivõimet
19. märts 13
Täna toimub Paide Kultuurikeskuse kammersaalis Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum 2013, kus põhitähelepanu all on aiandustootjate ühistegevus. Meil on Euroopa Liidu kontekstis väga väikesed tootjad, kes ei suuda üksi konkurentsis püsida ja tagada elanikkonna isevarustatust köögiviljade ning muude aiasaadustega. Efektiivsuse ja majandustegevuse tõhususe suurendamiseks peaksidki aiandustootjad koonduma ühistutesse. Foorumil tutvustatakse selles valdkonnas meist edukamate Läti ja Soome kogemust.
Läti köögiviljaühistu soovib pakkuda kindlat kvaliteeti ja laia sortimenti
19. märts 13
Läti köögiviljaühistu Musmaju Darzeni eestvedaja Edite Strazdina tutvustas täna Paides Aiandusfoorumil Läti aiandustootjate ühistegevuse kogemusi. Musmaju Darzeni on Läti suurimaid köögiviljaühistuid, mis on loodud 2006. aastal viie tootja poolt. 2012. aastaks on ühistu liikmete arv kasvanud üheteistkümneni ja ühistu müügikäive oli mullu 3,77 miljonit eurot. Ühistu klientideks on hulgimüüjad ja kaupluseketid. Kooli puu- ja köögivilja programmi raames varustatakse ka koole. Peamiselt kaubeldakse kohalike toodetega, kuid kevadel ollakse sunnitud pakkuma ka vähesel määral importtoodangut.
Soome aiandustootjad saavad kaubanduselt raha kätte juba 14 päevaga
19. märts 13
Soome Mahetootjate Liidu nõustaja Mikko Rahtola tutvustas täna Paides Aiandusfoorumil Soome aiandussektorit ja tootjate ühistegevust. Rahtola sõnul on aiandustootmise osatähtsus Soome põllumajanduse kogutoodangus koguni 16%. Aastas müükase aiasaadusi kokku 490 miljoni euro väärtuses. Palju toodetakse katmikalade kultuure, oluline on maasika- ja kartulikasvatus. Köögiviljadest kasvatatakse kõige suurematel pindadel porgandit, sibulat ja valget peakapsast. Porgandisaak ulatub 100 tonnini hektarilt, mis on võrreldav Hollandi tootmistasemega.
Aiandusfoorum 2012
22. märts 12
22. märtsil toimus Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum, kus sai kuulata aiandusvaldkonna aktuaalseid teemasid ja värskendada seniseid teadmisi ning kogemusi. Foorumil oli tähelepanu all aiasaaduste tootmine ja turustamine, kuid räägiti ka tööturu olukorrast ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusest aiandussektoris. Foorumist võttis osa arvukalt aiandustootjaid ning erinevatel teemadel toimus sisukas arutelu.
Koolipuuvilja programm laieneb koolieelsete lasteasutustele ja 5. klassidele
13. märts 12
Euroopa Komisjon toetas Eesti taotlust laiendada koolipuuvilja programmi sihtrühma ja kaasata lisaks senisele 1.-4. klassi õpilastele ka koolieelsed lasteasutused ja 5. klasside õpilased. Kava kohaselt eraldatakse Eestile perioodiks 1. august 2012 kuni 31. juuli 2013 kokku 390 000 eurot, mis on 107 600 euro võrra rohkem kui eelnevatel õppeaastatel.
Räpina Aianduskooli korraldatavad taimekaitse täiendkoolitused 2012. aastal
4. jaanuar 12
Räpina Aianduskooli korraldusel toimuvad 2012. aasta I poolaastal täiendkoolitused taimekaitse valdkonnas alljärgnevalt:
Eestis kasvatatud köögiviljad on ohutud
21. juuni 11
Alates maikuust on Lõuna- ja Kesk-Euroopa inimesi ärevil hoidnud väidetavalt toiduainete kaudu leviv e-koli eriti ohtlik bakter. See on nõudnud kümnete inimeste elu ja seadnud ohtu paljude sealsete inimeste tervise. Tekkinud olukord on äratanud inimestes ohutunde, mis on vähendanud köögivilja tarbimist kogu Euroopas, nii ka Eestis. Julgeme Eesti veterinaar- ja toiduameti andmetele tuginedes kinnitada, et köögiviljade proovidest ei ole e-koli bakterit leitud ja Eestis müüdavad aiasaadused on tarbijatele ohutud.
Erakorraline abi köögiviljasektoris
14. juuni 11
Käesoleva aasta 7. juunil toimus Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu erakorraline kohtumine, kus Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik tutvustas ettepanekut hüvitada köögiviljatootjatele osaliselt kahju, mis on tekkinud alates 26. maist seoses kolibakteri poolt põhjustatud turuolukorra halvenemisega. Tegemist on erakorralise ja kiireloomulise abinõuga, mida rakendatakse osaliselt ka tagasiulatuva mõjuga. Kahju hüvitatakse üksnes siis, kui toodete turult kõrvaldamine või koristamata jätmine on toimunud ettenähtud tingimuste kohaselt. Seda ka siis, kui toodete turult kõrvaldamine või koristamata jätmine on toimunud enne nende tingimuste kehtestamist.
Erakorralise kahju vorm aiandustootjale.xls
Vikerraadio: Eesti köögiviljakasvatajad ei karda Venemaa impordikeeldu
3. juuni 11
Saastunud köögivilja kartuses kehtestas Venemaa köögi- ja aedviljadele impordikeelu. Eesti köögiviljakasvatajad väidavad, et keeld nende rahakotti ei mõjuta.
Vähem kui pool eestimaalaste tarbitavatest aiasaadustest on kodumaised
21. märts 11
22. märtsil kell 11 Paide Kultuurikeses algaval Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja traditsioonilisel aiandusfoorumil on põhitähelepanu suunatud meie oma kodumaiste aiasaaduste tootmise suurendamisele ja sellele, kuidas tootmist muuta efektiivsemaks ning teha ühistööd, et suudetaks rahuldada põhiliste müügikohtade - kaubanduskettide - müügimahud just kodumaise aed- ja köögivilja osas.
Statistikaamet: Meetoodang kasvas aastaga 15 protsenti - 575 tonnini
2. märts 11
Statistikaameti andmeil toodeti Eestis perioodil 2009. aasta oktoobrist kuni 2010. aasta septembri lõpuni 575 tonni mett, mis on võrreldes aasta varasema sama perioodiga 15 protsenti rohkem.
Statistikaamet: Mullune marjasaak jäi kasinaks
8. veebruar 11
Mullune puuvilja- ja marjasaak oli lausa 6500 tonni väiksem kui 2009. aastal. Statistikaameti teatel kahanes kõige enam õuna- ja pirnisaak: kui 2009. aastal korjati 5446 tonni, siis eelmisel aastal vaid 1370 tonni. Oluliselt vähenes ka kirsisaak: 2009. aasta 108 tonni asemel koguti vaid 1 tonn Viljandimaalt, samuti oli kasin ploomisaak, seda saadi vaid 145 tonni (2009 - 686 tonni). Eelmisel aastal kahanes ka kõikide marjade saak. Näiteks karusmarju koguti vaid tonn (2009 - 117 tonni), vaarikaid 130 tonni (2009 - 230 tonni). Kõige rohkem vaarikaid saadi Viljandi- ja Tartumaalt.
Viimsis toimus Ubinapäev
25. september 10
Laupäeval, 25. septembril toimus Viimsi Vabaõhumuuseumis Ubinapäev, kus oli kavas palju huvitavat. Muuhulgas toimus õunamahla ühispressimine, istikute müük, õunakorvide punumise õpituba, õunapuude lõikamise koolitus, õunapiruka küpsetamise võistlus, õunakoorimisvõistlus, lõbusad ja harivad õunateemalised tegevused lastele, ideevõistlus jpm.
President Ilves: oma aiakultuure ja põllumajandust saame uurida vaid Eestis
17. september 10
Eesti enda, meie keskkonda sobivate, puuviljasortide aretamine ja siis sissetoodud sortide teaduslik uurimine on oluline Eesti toiduainetetööstuse konkurentsivõime tõstmisel," rõhutas president Toomas Hendrik Ilves täna Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses.
„Kuldmugul 2010“ võitjaks valiti ülekaalukalt Eesti kartulisort "Ando"
12. september 10
Täna Vabaõhumuuseumis toimunud Kartuliakadeemias said külastajad kümne kartulisordi seast välja valida oma lemmiku. Pea 500 inimest avaldasid oma arvamust ning võitjaks tuli ülekaaluka enamusega Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aretatud sort "Ando". Külastajad hindasid maitsmistestil lisaks Andole kõrgelt ka sorte Piret, Anti ja Red Lady.
Eestlased said rahvusvahelisel noorte aednike kutsevõistlusel teise koha
5. september 10
Nädalavahetusel Räpinas lõppenud 5. Euroopa Nooraednike kutsevõistlusel saavutasid Räpina Aianduskooli õpilased teise koha, jäädes alla vaid Saksamaa meeskonnale. Kolmandaks tulid austerlased.
„Meie tüdrukud olid väga tugevad – nende eelis oli selgelt see, et sarnast tüüpi ülesandeid olid nad enne juba päris palju Eesti kutsevõistluse „Floristaia“ raames harjutanud,“ rõõmustas rahvusvahelise nooraednike võistluse projektijuht Maria Palusalu, „saksa poistel oli muidugi samas väga tugev praktiline alus, see tuli eriti hästi välja maastikuehitust puudutavas ülesandes.“
Euroopa Nooraednike kutsevõistlused toimuvad Räpina Aianduskoolis
1. september 10
1.-5. septembril 2010 toimuvad Räpina Aianduskoolis 5. Euroopa Nooraednike kutsevõistlused, kus selgitatakse välja parimad Euroopa nooraednikud. Võistlustel osalevad kuni 25 aastased aiandusharidusega noored 17 Euroopa riigist. Võisteldakse erinevatel aianduslikel ja loovatel aladel. Mõõtu võetakse taimede tundmises ja paljundamises, praktilistes aianduslikes töödes, taimekaitse õiges kasutamises, tööohutuses ja loovusülesannete lahendamisel. Ürituse peainitsiaatori Johannes Peperhove sõnul on võistluste peamine suundumus koostöö konkurentsi asemel. Samuti peab ta eesmärgiks liikmesriikide kutseõppesüsteemi kvaliteedi ja uuenduslikkuse parandamist.
Riho Pruuli: Tulu toovad jõulupuud
1. september 10
Pruuli Puukooli peremees Riho Pruuli lootis aastaid tagasi rajada Põltsamaa metsade keskele veinitalu, nüüd on tal hoopis tarbetaimedega puukool. “Rajasime algul siia Pauastvere külla musta- ja punasesõstra istanduse ja müüsime marju, inimesed aga tulid meilt hoopis õunapuu- ja ploomiistikuid küsima,” põhjendab Riho Pruuli, miks ta oma taluõue puukooli rajas. Ta tunnistab, et kunagi oli tal unistus rajada veinitalu, nii nagu Kesk-Euroopas on veinimõisad, paraku see idee Eestis läbi ei läinud. “Marjade või veiniga on väiketootjal raske läbi lüüa, nõudeid on palju ja talu oleks tulnud siis ka turismiketti lülitada, sest palja veini pärast inimene kohale ei tule,” tõdeb Pruuli.
Loe edasi Maalehest.
Kodumaine aedvili on mürkide poolest puhtam
27. august 10
1960ndatel hoogustunud taimekaitsevahendite ning väetiste kasutamine lihtsustas põllumehe tööd, tõi aga kaasa ka kõrvalmõjud ja nendest tulenevad probleemid. Juba 1960ndate aastate alguses kirjeldas Rachel Carson oma "Hääletus kevades" taimekaitsevahendite, eriti putukamürkide ehk insektitsiidide kasutamise hukutavaid tagajärgi: putukatega seotud loomade/lindude hävimine, mürgi resistentsete kahjurite kujunemine, mürkide kahjustav toime inimesele, mürkide kogunemine toiduahelate lõpulülidesse. Taimekaitsevahendite jääkide sisaldusele toodetavas produktis hakati tähelepanu pöörama kümmekond aastat tagasi. Lisaks sellele, et kasutatavate vahendite jääke jääb keskkonda - mulda ning vette, kus nad toimivad organismidele ning kust jõuavad uuesti ka taimedesse -, jääb neid ka saagi koostisse, seega jõuavad taimekaitsevahendite jäägid nii meie kui loomade toitu.
Hea meepurgi kaane all on tirts usaldust
26. august 10
Kuigi suurte linnade ketikaupluste külastajale võib jääda mulje, et Eesti mett pole enam saadagi, tarvitab enamik eestimaalasi tegelikult kohalike tootjate mett. Kui suure supermarketi letil on Hiina ja Argentina mesi, siis kust Eesti mett ikkagi saadakse? Konjunktuuriinstituudi mullused andmed osutavad, et igal eestimaalasel on vähemalt üks tuttav mesinik. Ligi 60 protsenti inimestest ostab meepurgi otse tootjalt. Sama trendi kinnitavad ka mesinike vastused, rohkem kui 85 protsenti müüb oma toodangu otse tarbijatele. Eesti Mesinike Liidu juht Aleksander Kilk tõi otsemüügi laia leviku põhjusena välja mee kui kauba omapära, see on usaldust vajav kaup. Mesinikud ütlevad ikka, et meepurgi kaane all on tirts usaldust, ütles ta. Otsemüügi korral tekib see usaldus kiiremini.
Edasi loe Tarbija24.ee-st
Eesti uus mesindusprogramm sai Brüsselis heakskiidu
27. juuli 10
Heakskiidetud Eesti mesindusprogrammi 2010-2013 tegevused on suunatud mesilasperede arvukuse suurendamisele ja keskmise meetoodangu optimaalse taseme saavutamisele, samuti mesinike õppe- ja nõustamissüsteemi täiustamisele ning kvaliteedi tõstmisele mee tootmisel ja käitlemisel.
Sakala: Tootjad hakkavad üheskoos marju ja õunu pakkuma
15. juuli 10
Polli marjad võivad edaspidi koos teiste Eestis kasvatatud õunte ja marjadega jõuda välisturule. Just selle eesmärgiga loodi äsja tulundusühing Polli Fruit. Rõngu Aia juhatuse esimehe Toomas. Rüütmanni sõnul oli puuvilja- ja marjakasvatajail viimane aeg koonduda ühisesse organisatsiooni, et madalseisust välja tulla.
Kutse: Foorum puuvilja- ja marjakasvatajatele
25. juuni 10
2. juulil 2010 algusega kell 10 toimub Tartus Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1A) foorum puuvilja- ja marjakasvatajatele "Tootjaorganisatsioon puuvilja- ja marjakasvatuses – ainuvõimalus tulevikus edasiliikumiseks". Foorumile registreerumine: www.pollifruit.com
Euroopa Komisjon ei kavatse muuta mesinduse toetamise meetmeid
31. mai 10
28. mail avaldas Euroopa Komisjon aruande kehtivate meetmete kohta, mille eesmärk on parandada mesindussaaduste tootmise ja turustamise tingimusi. Komisjoni arvates on mesinduse riiklikud programmid tootmise ja turustamise parandamiseks andud mesinikele häid tulemusi. Seetõttu leiab Euroopa Komisjon, et selle valdkonna õigusakte pole vaja muuta.
Aiandustootja otsib väljundit turule
24. märts 10
Aianduses on keerulised ajad, nenditi EPKK aiandusfoorumil 23. märtsil Paides. Järjest raskem on konkureerida turul teiste riikide toetatud toodetega, majandussurutis on Eesti tarbija muutnud hinnatundlikumaks. Tootja peab otsima täiendavaid võimalusi oma toodetega turule jõudmiseks ning seal püsimiseks.
Eesti aiandus vajab tõhusamat valdkonnasisest koostööd
22. märts 10
Homme, 23. märtsil kell 11 algab Paide Kultuurikeskuse väikses saalis Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja tänavukevadine Aiandusfoorum. Foorumile oodatakse aiandustootjaid, -teadlasi ja valdkonnaga seotud spetsialiste.
Marjakasvatusalase turuinformatsiooni kogumine, analüüs ja levitamine
28. veebruar 08
Turuinformatsiooni uuringu taust
1990-ndate aastate alguses tõusis kiiresti põllumajanduslike tootmisüksuste arv. Mitmete põllumajanduse ja maapiirkondade arengus ilmnenud protsesside tõttu (siseturu kaitse puudumine, vene turu kaotus, toorme madal kokkuostuhind ja turustamisvõimaluste vähenemine, väike tootmisefektiivsus, finantsprobleemid, jätkusuutlikkuse ja tootmise kaasajastamise probleemid jne) hakkas 2001. a põllumajanduslike majapidamiste arv kahanema ja tootmine koonduma suurematesse tootmisüksustesse.

















