Uut piima- ja toiduainetööstuse keskkonnaregulatsioonis
28. august 12
Üldtuntud on fakt, et EL üks põhimõtteid on looduskeskkonna kõrgetasemeline kaitse inimtegevusest tuleneva saaste eest. Paljude strateegiliste dokumentide, sh ka EL2020 programmi sisuks on nõudlike keskkonnapoliitiliste eesmärkide seadmine. Paraku on varasemalt seatud eesmärgid jäänud seni saavutamata ja Euroopa keskkonnaseisundis ei ole olulist hüpet paremusele toimunud. Seega oli uue seadusandliku tõuke andmine loomulik. Kuna suurtootmine on siiani suurim keskkonnasaaste tekitaja, siis osutus otstarbekaks koostada senise, juba 1996. aastast kehtiva ja suurtootmist keskkonnasõbralikkusele suunava ning IPPC nime all tuntud direktiivi asemele uus direktiiv. Nii sündiski tööstusheite direktiiv. Alates teatud künnisvõimsusest kuulus seni ka piimatööstus kui toiduainete suurtootmine keskkonnaregulatsiooni alla.
Rahvusvaheline keskkonnahoidliku põllumajanduse seminar
4. märts 11
3. märtsil toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Eestimaa Looduse Fondi korraldusel rahvusvaheline keskkonnahoidliku põllumajanduse seminar. Seminari põhiteemadeks olid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi muudatused seoses keskkonnahoidliku põllumajanduse arendamisega.
Keskkonnatoetused on tõstnud põllumeeste keskkonnateadlikkust
29. november 10
Alates 2007. aastast on makstud põllumeestele ligikaudu 1,6 miljardit krooni keskkonna seisukorra parandamiseks mõeldud toetusi. “Tuginedes Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 vahehindamise käigus läbi viidud intervjuudele ja Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsile, võib täheldada põllumajanduslike keskkonnameetmete positiivset mõju keskkonnale,” selgub põllumajandusministeeriumis esitletud Ernst ja Young Baltic ASi poolt läbi viidud MAK vahehindamise aruandest.
Keskkonnasõbralikkus on põllumajandusele kasulik
26. august 10
„Kuna tegelikult ei saa maaharimisel ja loomakasvatuses hakkama ökosüsteemi toimimise põhimõtteid mõistmata ega elurikkusele tähelepanu pööramata, ei tohi ka elurikkust ja põllumajandustootmist omavahel vastandada,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oma kõnes, mis oli läkitatud täna ja eile Rakveres toimunud rahvusvahelisele keskkonnasõbraliku põllumajanduse alasele seminarile.
Veekaitsenõuded põllumajanduses
17. märts 10
Euroopa Ühenduse veepoliitikas on põhidokument veemajandusliku tegevuse reguleerimiseks ja eesmärkide saavutamiseks veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ (VRD). Raamdirektiivi eesmärgiks on kehtestada tegevusraamistik pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitseks, mille tulemusena tuleb saavutada vee hea seisund aastaks 2015. Põllumajandusest pärinevat reostust reguleerib lisaks direktiiv 91/676/EMÜ vee kaitse kohta põllumajanduslikest allikatest pärineva nitraadireostuse eest (nitraadidirektiiv). Nitraadidirektiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel määrata nitraaditundlikud alad, nendel aladel reostuse piiramiseks tegevuskavad, muudel aladel rakendada hea põllumajandustava reegleid.
GMOde kasvupind maailmas kasvab
25. veebruar 10
24. veebruaril avaldas ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications – rahvusvaheline põllumajandusliku biotehnoloogia rakendamise teenistus) statistika, millest selgub, et geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvupind maailmas on kasvanud.
Uuringuga kaardistati Euroopa Liidu põllumajanduse laiem mõju
3. veebruar 10
Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut avaldas 25. jaanuaril põllumajanduse keskkondliku ja sotsiaalse tähtsusega hüvede aruande, mille kohaselt ei pakuta kõrgelt hinnatud üldkasutatavaid hüvesid veel täies
ulatuses. Aruannet kasutatakse ELi ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel 2013. aasta järgseks ajaks.
Nitraaditundliku ala nõukogu ja veeseaduse muutmise seaduse muutmise töögrupi koosolek
11. detsember 09

















