Uus märgis toob suurema lihasisaldusega vorstitooted esile

4. juuni 13

Põllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

Lihatööstused kasvatasid kasumi neljakordseks

17. mai 13

Ümarlaual otsiti lahendusi Eesti seakasvatuse probleemidele

7. mai 13

Ülevaade sealihaturust

3. mai 13

2013. aastaks ennustatkse EL keskmist rümbahinda 1,763 euro/kg, mis on 5% kõrgem võrreldes 2012. aasta keskmisega (1,706 eur/kg). Kõrgeimat hinda prognoositakse 3. kvartalisse (üle 1,80 eur/kg) ning 4. kvartalis tuleb väike hinnalangus (1,75 eur/kg). Põrsahinnad püsivad samal tasemel kui 2012. aastal. Viimase viie aasta keskmine sööda ja lihahinna suhe on lähedane 2013. aasta prognoosile. Võrreldes 2010. aastat 2007-ga on farmide koguarv vähenenud 21,7%, samas kui sigade arv on vähenenud 1,9% ning emiste arv mõni % rohkem. Sellest järeldub, et tegevuse lõpetanud farmidest on sead müüdud suurematesse ning efektiivsemalt toimivatesse farmidesse. Sigade arvukuse langus 3,5% oli 2012. aastal tingitud uute nõuete kehtima hakkamisest 2013. aasta algusest. Enim eksporditi sigu eelmisel aastal endiselt Hiinasse (69% kasvu võrreldes 2011.a), eksport Venemaale langes 19% ning Honkong ostis 31% vähem liha (suur osa sellest läks üle Hiina arvele). Teised põhilised ekspordikanalid Aasias - nagu Jaapan ja Korea - säilitasid endise taseme. Vaatamata sellele on EL suutnud säilitada maailmaturul juhtpositsiooni liha ja lihatoodete ekspordil, kuid  Ameerika riigid ja Hiina (olles seejuures ise ka suur importija) suurendavad samuti eksporti.

Maag Lihatööstus ostis lihatööstuse Soomes

7. märts 13

Maag Lihatööstus AS omandas 100 protsenti Soome suuruselt neljanda lihatööstuse Pouttu aktsiatest. „Pouttu on hästi toimiv Soome lihatöötlemisettevõte, millel on tugev bränd, pühendunud ja professionaalne juhtkond ja kaasaegne tootmine,“ kommenteeris Maag Grupi nõukogu esimees Roland Lepp. „Tootmis- ja müügimahtude kasvu kõrval on meie jaoks sama olulisel kohal Pouttu lihatöötlemise laialdased kogemused ja oskused, mida saame nüüdsest rakendada ka Maag Lihatööstuses Eestis,“ lisas Lepp. „Meil on soomlastelt palju õppida, et seeläbi pakkuda senisest laiemat tootevalikut nii siin- kui sealpool lahte,“ lisas Roland Lepp.

JKK: Eestis on enamlevinud limusiini ja aberdiin-anguse tõugu lihaveised

15. veebruar 13

Lihaveiste jõudluskontrollis oli käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 337 karja 23 507 veisega. Sigade jõudluskontrollis oli sama seisuga 33 seafarmi ja 15 282 siga. Eesti suurim jõudluskontrolli alune lihaveisekari on Saaremaal osaühingus Saare Veisekasvatus. Kõige viljakamad emised elavad Viljandimaal Saimre Seakasvatuses.

Lihafoorum 2012

3. detsember 12

27. novembril toimus Tallinnas  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum 2012. Tänavuse lihafoorumi põhiteema oli ühistegevus. Eestis puudub praegu lihatöötlejate katusorganisatsioon, mille ülesandeid EPKK lihatoimkond ja lihafoorum on püüdnud täita.

Põllumajandusministeerium soovib vorstitoodetele kõrgema lihasisalduse märki

27. november 12

Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti tutvustas tänasel lihafoorumil ettevõtjatele ministeeriumi ettepanekut luua vorstitoodetele vähemalt 60-protsendist lihasisaldust näitav märk.  „Lihatoodete klassifitseerimine on üks võimalusi, mis lihtsustab märgatavalt tarbijate valikut ning annab samas tootjale hea müügiargumendi,“ ütles Lemetti. „Toidumärgistus on tarbijale pigem keeruline, mistõttu näeme, et kõrgema lihasisalduse märgi loomine suurendaks arusaadavust ja lihtsustaks ostuotsuse tegemist."

Delovõje Vedomosti: Eesti seakasvatajad direktiivi ei pelga

14. august 12

Järgmisel aastal jõustuv tii­nete emiste elutingimuste pa­randamise direktiiv Eesti sea­farme kuigivõrd ei mõjuta, ku­na nüüdisaegsed moodsad si­galad vastavad juba kõrgen­datud nõudmistele ja paljud farmid emiseid ei peagi, vaid eelistavad osta põrsaid, kirju­tas Delovõje Vedomosti.

AP 2012 Jarno Hermet - ajalehepoisist miljonäriks

1. juuli 12

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esitas Aasta Põllumees 2012 konkursile linnukasvataja Janno Hermeti. OÜ Linnu Talu Valgamaal täitis Euroopa Liidu karmistunud nõuded ja asendas vanad kanapuurid uutega juba 2010. aastal, paar aastat enne nõutud tähtaega. OÜ Linnu Talu Valgamaal täitis Euroopa Liidu karmistunud nõuded ja asendas vanad kanapuurid uutega juba 2010. aastal, paar aastat enne nõutud tähtaega. “Nüüd on tükiks ajaks rahu majas ega pea Euroopa Liidu nõudmiste täitmiseks enam suurt raha välja käima,” hingab OÜ Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet kergendatult. Hermet teab, mida räägib. Ta on üksipulgi kursis Euroopa ja isegi kogu maailma munasektori olukorra ning arengutega. Võib arvata, et temast informeeritumat sel alal Eestis polegi. Edasi loe Maalehest.

Pärnu Grillfesti raames toimub lihafestival

7. juuni 12

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Tõuloomakasvatajate Liit kutsuvad eestimaalasi üles veetma mõnus nädalalõpp Pärnus. 8.-9. juunini Pärnu vallikraavi aasal toimuval Hea Toidu Festivalil Grillfest on võimalik EPKK lihafestivali telgis maitsta ja tundma õppida kvaliteetset veise-, lamba- ja sealiha.

Tartu Põllumeeste Liit: Eesti vutt võiks olla meie Nokia

18. mai 12

22. mail korraldavad Järveotsa vutifarm ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Olustveres vutimunadest ja vutilihast toodete teavituspäeva, mis on mõeldud kokkadele, kaupluste ostuspetsialistidele ning teistele huvilistele.

Elussigade import Venemaale on ajutiselt peatatud

20. märts 12

Põllumajandusministeerium teatas täna, et 15.-16. märtsil toimunud Euroopa Komisjoni ja Venemaa kohtumisel kokkulepet elusloomade impordikeelu edasilükkamiseks või tühistamiseks ei saavutatud ja alates tänasest on peatatud elusloomade import Euroopa Liidust Venemaale. Tekkinud olukorda arutati Läti ja Eesti  palvel täna Brüsselis toimunud põllumajandusministrite nõukogus.

Copa-Cogeca hoiatab munade impordi kasvu eest

19. märts 12

Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsioon Copa-Cogeca hoiatas 16. märtsil, et kanamunade import kolmandatest riikidest võib oluliselt suureneda, kuna EL munatootjad ei suuda katta turunõudlust. Copa-Cogeca arvates on naeruväärne, et EL on kehtestanud tootmispiirangud oma tootjatele, mis läheb neile maksma kokku 5 miljardit eurot, samas kui kolmandatest riikidest imporditakse loomade heaolu standarditele mittevastavates tingimustes toodetud mune. Copa-Cogeca hinnangul on seoses täiustamata puuride keelustamisega munade hind tõusnud. EL tootjad on pidanud kanade arvu lühiajaliselt vähendama, et kohandada tootmine uutele tingimustele. Osad tootjad on ka lõpetanud.

Venemaa võib peatada alates 20. märtsist elusloomade sisseveo

12. märts 12

Euroopa Komisjoni tervise peadirektoraadi direktor Bernard van Gotem helistas 12. märtsil seoses Venemaa impordikeeluga Venemaa Föderaalse Veterinaaria ja Taimetervise Järelvalve Ameti (VVTA) asejuhile Jevgeni Nepoklonovile.* Kõne toimus Euroopa Komisjoni initsiatiivil. Nagu Venemaa veterinaaramet varasemalt on teatanud, on nad otsustanud alates 20. märtsist 2012 peatada elusveiste ja –sigade impordi Euroopa Liidust. VVTA viitab halvenenud episotoloogilisele olukorrale mitmes EL liikmesriigis, samuti puudub Venemaa hinnangul loomade veol Euroopa Komisjoni pädevate talituste poolt piisav ohutuse kontroll.

Lihalõikuse õppefilmid nähtavad ka Youtubis

6. veebruar 12

EPKK eestvedamisel ning koostöös Olavi Liblikuga valmisid veise- ja lambalõikust tutvustavad filmid. Filmides tutvustatakse klassikalist veiselõikust, klassikalist lambalõikust ja säästlikku lambalõikust. Filmid on heaks õppematerjaliks lihalõikust õpetavatele õppeasutustele ja ka väikekäitlejatele. Film on osutunud eriti populaarseks lambakasvatajate seas. 

ÄP: Toidutootjad loobuvad E-ainetest

27. jaanuar 12

Lihatööstus vahetab E621 uute maitsesegudega. Eelmisel aastal teatasid mitmed lihatööstused, et loobuvad maitse- ja lõhnatugevdaja E621 kasutamisest. Suuremad lihatööstused on tooteid E621-vabaks muutnud. Et harjumuspärane lihakraam E-aine väljajätmisel lõhna- ning maitseomadusi ei kaotaks, on muudetud lihasisaldust ning töötatud välja uusi, eelmistest kallimaid maitseainesegusid. Lihatööstused väidavad, et kallimad maitseainesegud ei tõsta toodete jaehinda.

Lihafoorum 2011

16. november 11

Tarbijate teadlikkust lihatoodetest tuleb tõsta

16. november 11

Täna toimus Tartus Dorpati konverentsikeskuses Põllumajandus-Kaubanduskoja Lihafoorum, kus arutelu keskmes oli lihatoodete kvaliteet ja tarbijate teadlikkus. Sel sügisel on lihatoodetest palju juttu olnud. Foorumist osavõtjatele teeb muret teema vastuoluline kajastamine, mis viitab vajadusele paremini selgitada lihatoodetes kasutatava tooraine ja lisaainete teemat avalikkusele ning tarbijatele.

Lihafestival 2011

30. juuli 11

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustab 2011. aastal kolmel üritusel veise- ja lambaliha. Tarbijatele jagati infot veise- ja lambaliha kasutamise võimaluste kohta 11. juunil Türi Grillfestil ja 30.-31. juulini toimunud Jäneda talupäevadel. 3. septembril on lihafestivali telki võimalus külastada Tartu sügisnäitusel Ülenurmel. Festivalil on külastajatel võimalik maitsta erinevaid veise- ja lambalihast valmistatud toite. Tarbijatele esitletakse ka äsja trükist ilmunud raamatut "Lambaliha meie toidulaual" ning mullu koostatud raamatut "Lihaveis". Mõlemast raamatust leiab terve rea retsepte ning kasulikku infot liha kohta.

Eesti lihatööstused jõudsid mullu kasumisse

1. juuni 11

Eesti lihatööstuste kogukasum oli möödunud 2010. aastal 1,7 miljonit eurot, aasta varem oli tööstuste kogukahjum 18 miljonit krooni, teatas Delfi.

Seakasvatajad vajavad Euroopa Liidult erakorralist abi

17. mai 11

Raskustesse sattunud seakasvatajad vajavad Euroopa Liidult (EL) täiendavat tuge, sest ilma selleta võivad löögi alla sattuda sealihatootjad kogu EL-is. Seakasvatajate probleeme arutavad täna Brüsselis kogunenud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid. Seakasvatajate raskused on tingutud teravilja hinna kiirest tõusust viimase aasta jooksul, sest kulutused teraviljale moodustavad seakasvatuse kogukuludest ligi 70 protsenti.

Maaelu Edendamise SA kohtus sealihatootjatega

4. mai 11

Seoses sealihatootjate raske olukorraga, mis on tingitud erakordselt kõrgetest teraviljahindadest, kohtusid Maaelu Edendamise Sihtasutuse, Põllumajandusministeeriumi ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad sealiha tootvate ettevõtjate esindajatega Eesti Tõusigade Aretusühistust ja Viru Lihaühistust.

Venemaal Peterburi regioonis diagnoositi järjekordne sigade aafrika katku kolle

13. aprill 11

Sigade aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mille kulg võib olla üliäge ning mida iseloomustab kõrge palavik, täielik isutus, verevalumid nahal ja siseorganites ning surm 7 – 10 päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist. Suremus võib küündida 100%-ni. Haigus on kiire levikuga ja tekitab suurt majanduslikku kahju.

Jõudluskontrolli Keskus: Lihaveiste arvukus suureneb

14. veebruar 11

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 273 karja 16 967 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 2412 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis olevaid veiseid Saaremaal (2458), Läänemaal (2199) ja Lääne-Virumaal (2047).

Jõudluskontrolli Keskus: jõudluskontrollis olevate sigade arv on vähenenud

14. veebruar 11

Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 35 seafarmi ja 14 052 siga. Võrreldes eelmise aasta algusega on jõudluskontrollis olevate sigade arv vähenenud 670 sea võrra.

Lihaveisekasvatusest Eestis 2010. aastal

18. jaanuar 11

Lihaveiste arv on Eestis aasta-aastalt suurenenud. Selle põhjuseks on nii huvi lihaveisekasvatuse vastu kui viimastel aastatel muutunud majandussituatsioon, kus paljud endised piimaveisekasvatajad on läinud üle lihaveisekasvatusele. Käesoleval ajal on Eestis ligi 41 000 lihaveist (tabel 1), s.o ligi viis korda enam kui 2003. a ning nende arvukus suureneb jõudsalt. PRIA-s on registreeritud 13 lihaveisetõugu ja ligi 1400 lihaveisekasvatajat (farmi).

Liha eksport tegi esimesel poolaastal rekordi

8. detsember 10

Eesti Konjunktuuriinstituudi äsja avaldatud lihaturu ülevaate kohaselt kasvas liha ja lihatoodete eksport tänavu esimesel poolaastal eelmise aasta sama ajaga võrreldes 28 protsenti 453 miljoni kroonini, mis on viimaste aastate kõrgeim näitaja.  Euroopa Liiduga liitumise järel oli Eesti liha ja lihatoodete eksport kõige elavam 2008. aastal, mil aasta esimesel poolel ulatus eksport 425 miljoni kroonini.

Lihatooteid ostes tuleks lugeda märgistusel olevat infot

11. november 10

Eile Tartus toimunud Lihafoorumil toodi esile muret tekitav trend, mille kohaselt hinnasurve all olevad lihatööstused on sunnitud vähendama liha osakaalu mitmetes vorstides ja teistes lihatoodetes. Tekkinud on olukord, kus näiteks erinevate kaubamärkide all müüdav Lastevorst, Doktorivorst või Krakovi poolsuitsuvorst erinevad väga palju oma koostiselt. Valvsat meelt nõuab ka hakkliha ja hakklihasegude eristamine poeletil. See nõuab tarbijatelt suurt tähelepanu ostuotsuste tegemisel.

Lihafoorum 2010

10. november 10

10. novembril toimus Tartus Lihafoorum 2010. Lihafoorumil käsitleti traditsiooniliselt sektori aktuaalseid küsimusi. Foorumiks ilmus artiklite kogumik, millest leiab artikleid ja ülevaateid seoses lihaturu arengutega jm.

Lihasektori arengu võti on tootearendus

9. november 10

Inimese organismi jaoks on liha üks olulisemaid raua allikaid. Samuti on liha meile kui põhjamaalastele väga oluline energiaallikas. Eestimaalane sõi mullu 73,4 kg liha, millest enam kui pool oli sealiha (34,3 kg). Linnuliha süüakse 21,3 kg, veiseliha kõigest 12,6 kg ning lambaliha 0,7 kg. Muu Euroopaga võrreldes on eestimaalased tagasihoidlikud lihatarbijad.

Euroopa Komisjon: Täiustamata kanapuuride kasutamistähtaega ei pikendata

1. september 10

30. augustil esitleti Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee liikmetele uuringut Euroopa Liidu linnuliha- ja munasektori kohta. Kohtumisel kõlas seisukoht, et EL hinnakaitse vähendamine mõjub väga valusalt Euroopa linnukasvatajatele. Uuringu autori arvates peaks kolmandate riikidega sõlmitavates bilateraalsetes lepingutes arvestama ka lindude heaolu nõuetega. Probleeme võib eelkõige tekitada 1. jaanuarist 2012 Euroopa Liidus kehtima hakkav nõue, mille kohaselt tuleb munakanade pidamiseks kasutatavad tavalised puurid vahetada täiustatud puuride vastu. Paljud Euroopa Palamendi liikmed väljendasid arutelul seisukohta, et imporditud linnulihale peaks kehtima samad tootmisnõuded nagu Euroopa Liidus toodetud lihale.

Loomakasvatusehitiste investeeringutoetuseks on planeeritud tänavu 195 miljonit krooni

24. august 10

Põllumajandusminister allkirjastas Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013  loomakasvatusehitise investeeringutoetuse (meede 1.4.2) rakendusmääruse, mille kohaselt katab toetus 40–60% investeeringuobjekti maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 7,82 miljonit krooni arengukava programmperioodil (2007–2013).

Rakveres avati loomsete jäätmete käitlemise jaam

10. august 10

Rakvere Lihakombinaat investeeris 42 miljonit krooni loomsete kõrvalsaaduste käitlemise protsessi uuendamisse. Rekonstrueeritud jaam on praegu Eesti võimsaim ning suudab töödelda 72000 tonni loomseid jäätmeid ööpäevas. Rekonstrueerimise tulemusel säästab ettevõte 14% maagaasi aastasest vajadusest, kasutades protsessis tekkivat loomset rasva ettevõttele auru tootmiseks. Lisaks säästetakse aastas 53 000 m3 põhjavett, mis moodustab 9% ettevõtte aastasest veevajadusest.

Tõnu Kapteini veisekarjas troonib kuninglik pull

10. august 10

Hiiumaa üks tuntumaid talupidajaid Tõnu Kaptein kasvatab perega praegu Ranna talus lihaveiseid sama innukalt, nagu rajas aastaid tagasi Hiiumaale esimese talumeierei. Talupidamist alustasid Sirje ja Tõnu Kaptein 1989. aastal paari lehmaga. Kohe alustas pererahvas ka lüpsilauda ehitust. Algul plaaniti see ehitada viiele lehmale, hiljem valmis laut juba 15 lehmale. Praeguses Ranna talus on 270 lihaveist, põllu- ja karjamaid kasutada 500 hektarit, piimakarjast on ammu loobutud.

Kvaliteetne veiseliha vajab tutvustamist

31. juuli 10

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tutvustas 24.-25. juulini Jänedal toimunud talupäevadel veiseliha kasutamise võimalusi. Külastajatel oli võimalus maitsta ja tundma õppida erinevaid veiselihast valmistatud toite - steik, minutipihv, böff, grillitud argentiina ribi, barbeque ahjus valminud rostbiif, ürtidega maitsestatud lihaveise välisfilee, lihaveise grillvorst, hakkpihv, piprapihv jt.

EPKK kollases telgis avas veiseliha küpsetamise saladusi grillmeister Siim Sommer. Huvilistele jagati informatsiooni veiseliha ja Eestis kasvatatavate lihaveisetõugude kohta. Talupäevadel võis näha ka lihaveiseid (Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu eestvedamisel). Selgus, et paljudel inimestel on suured eelarvamused veiseliha suhtes, kuid degusteerimisel oldi valdavalt positiivselt üllatunud. Kohal käis loomulikult ka arvukalt teadlikke veiseliha tarbijaid, kelle jaoks pakkus naudingut just poolküps roosaka sisuga steik ja toores soolatud liha. Üldiselt vajab aga veiseliha täiendavat tutvustamist. Veiseliha tutvustamine toimus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi koostöös.

Loe edasi ja katseta retsepte siit.

Toiduliit: Eestlaste toidulaua alustala on ikka olnud sealiha

4. juuni 10

Tänasest algab Toiduliidu poolt algatatud sealiha teavituskampaania, mille põhirõhk on selgitustööl erinevate sealiha rümbatükkide rasvasisalduse ja toiteväärtuse kohta. Sealiha teavituskampaania kestab 2010. aasta lõpuni ning kampaaniat rahastavad PRIA ja Toiduliit.

Rakvere Lihakombinaat: kodumaise värske liha müük kasvas 15%

4. juuni 10

2010. aasta viis esimest kuud on näidanud kodumaise värske liha tarbimise kasvu ja seda hoolimata osade müügikanalite äralangemisest märtsikuus. 2010. aasta 5 esimese kuuga müüs Rakvere Lihakombinaat Eestis ligikaudu 3800 tonni värsket liha, 2009. aasta samal perioodil ulatus värske liha müük ligikaudu 3300 tonnini.

Valentin Kütt: Rohkem liha vorsti sisse!

3. juuni 10

 Aastas 32 000 põrsast kasvataval Rey ASil jagub liha küll, et seda vorstide sisse panna. Konkursi "Aasta Põllumees 2010" kandidaat, Rey nõukogu esimees Valentin Kütt kutsub ka teisi tööstusi üles vorstidesse-viineritesse rohkem liha panema. Valentin Kütt on põllumeeste seas tuntud, sest on aastaid lihateemadel sõna võtnud nii erialakomiteedes, seminaridel kui ministritega kohtumistel. Rey lihatööstuses Raplamaal Kehtna vallas on ta majandanud juba üle 15 aasta ning on võitluses lihaturu pärast karastunud.

Loe edasi Maalehest

Türgi riik ostab Eestist tõu- ja lihaveiseid

14. mai 10

Türgi riik ostab riigihankega Eesti veisekasvatajatelt tõu- ja lihaveiseid, mis sunnib Eesti lihatöötlejaid ilmselt kokkuostuhindu kergitama. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko ütles, et just neil päevil käivad Türgi riigi kõrged esindajad mööda Eesti veisefarme ja plaanivad siit kokku osta tõuveiseid.

Meelis Marmor: Noor põllumees tahab Lustiverre luua killukese Šotimaad

18. aprill 10

26aastane Meelis Marmor Jõgevamaalt kasvatab aastas 12 000 siga ja peab aberdiin-anguste karja. Omakasvatatud sea- ja veiseliha müüb ta Kaavere Agro OÜ-le kuuluvates Põlt­samaa ja Mäe­küla kauplustes. “Tööd on tohutult, näiteks tootmishooneid pole veel suutnud korda teha, aga küll jõuab,” kummutab Meelis Marmor müüdi, et kõik noored pagevad maalt linna. Jutt on tal lühike ja konkreetne, aga tegutsemishaare tohutu.

Loe edasi Maalehest

Rimi importliha ajas talunikud marru

8. aprill 10

Autor: Arvo Uustalu, Õhtuleht 08.04.2010
"Praegu vahetavad paljud piimakarja lihakarja vastu. Kui piiri tagant hakatakse värsket liha sisse tooma, jäävad sajad inimesed tööta," teeb Rimi poeketi loomalihaimport Tartumaa taluniku Toomas Toomi meele mustaks. Rimi ja Säästumarketi otsus hakata müüma imporditud veiseliha ajas loomakasvatajad tõsiselt hirmule – senine niigi kesine turg kuivab seepärast veelgi kokku ja talunikel ei jää muud üle, kui üritada oma loomaliha välismaale müüa või loomapidamisele lihtsalt lõpp teha.

Eesti liha on värskuse tõttu kvaliteetsem

Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) kutsub Eesti tarbijaid üles eelistama kodumaist liha ja lihatooteid. Kodumaine liha on värske ja kvaliteetne. Kodumaist liha süües toetame töökohtade säilimist meie maapiirkondades ja kohaliku majanduse arengut. Ekstensiivne veise- ja lambakasvatus on oluline just ääremaade töökohtade kindlustamisel. Läbi sealiha tootmise saame väärindada kodumaist teravilja ning samuti pakkuda tööd paljudele põllumeestele.

Lihaveise- ja seakasvatus kosub

15. veebruar 10

Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2010 seisuga 256 karja 14 555 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 2396 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis olevaid veiseid Läänemaal (2046), Saaremaal (1875) ja Lääne-Virumaal (1689). Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4307), seejärel limusiini (3646) ja herefordi (3275) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam limusiini tõugu veiste arv 633, aberdiin-anguse tõug 489 ja herefordi tõug 333 veise võrra.

Lihafoorum 2009: kohanemine uue olukorraga on edu võti

9. detsember 09