15. ja 16. oktoober toimus Brüsselis Copa-Cogeca maaelu arengu töögrupi ja nõuandev komitee koosolek

Koosolekul osales Olav Kreen.

 

COPA-COGECA Maaelu Arengu töögrupi istung

Arutelu järgmise kahe aasta võimalikeks prioriteetsetest valdkondadest. Hr Bertilsson (COPA-COGECA töörühma juht) väljendas rahulolematust, et Nõuandva Komitee juht ei ole veel esitanud oma nägemusi prioriteetidest. Ei olda rahul Maaeluvõrgustikega, kes ei kaasa riikides piisavalt põllumehi. Kui eesmärk oli esmalt koostöö ja positiivsete kogemuste levitamine, siis nüüd võetakse hoopis ambitsioon juba tegutsevaid võrgustikke asendama hakata.

Euroopa Maaeluvõrgustiku olukorrast. COPA on kaasatud koordineeriva komitee ja juhtkomitee töösse. Juhtkomitee oleks pidanud tulema 12. novembril, aga vahendite puudusel on edasi lükatud 25. novembrile. On loodud riiklikud võrgustikud, aga need ei tööta reaalsuses ja ei esinda farmerite ja teiste osaliste huve maaelu poliitikate arengutele kaasa rääkimisel. Kui võrgustikus on nn kontaktametnikud, kes reaalselt ei osale maaelus, siis ei ole arutelud nende inimeste vahel objektiivsed ega piisavad otsuste langetamiseks.

Ebasoodsate piirkondade (LFA- Less Favourite Areas) ülevaade. Euroopa Komisjon avaldas aprillis seisukohad looduslike ebasoodsustega alade kohta. Muudatusi on kavas rakendada alates 2014. Jaanuar 2010 lõpuks peaks toimuma uute kriteeriumite alusel riikides esialgne regioonide määratlemine (nn. kaardistamine). Raske on hinnata praegu pakutud kriteeriume, kui ei ole veel näha, millised alad saavad kaetud. Praegu ei ole veel nähtud ühtegi reaalset katsetust kriteeriumite rakendamisel. 21 okt on Euroopa Majandus-Sootsiaalkomitees arutelu LFA alade seisukoha üle. Austria hinnangul ei ole EK piisavalt paindlik LFA indeksi arvutamisel ja rakendamisel piirkondadele. Probleemina nähakse, et riikides ei ole olemas andmeid kõikide kriteeriumite osas. Soome loodab, et piisab, kui mõned kriteeriumid on piisavalt tugevad st temperatuuri aspekti järgi peaks kogu Soome olema LFA.

ÜPP pärast 2013 arutelu maaelu arengu seisukohast. Peaks olema pika perspektiiviga ja kindel poliitika. Vajalik ühtlane üle EL. Eelarve peab katma vajadusi ka tulevikus. Reeglid peavad olema selged ja järgitavad. Peab soodustama aktiivset maakasutust (sarnaselt ÜPP-ga). Peab arendama ettevõtlust maapiirkondades. Peab olema läbipaistev (arusaadav farmerile ja avalikkusele) ja sidustatud tegeliku eluga. Shelby Mattheus tutvustas ÜPP pärast 2013 arenguid. Eesmärk on seaduseelnõude valmimiseks 2011 teiseks poolaastaks. COGECA kavandab seisukoha kirjutamist, mis on suunatud eelkõige toidusektorile (2010 kevadeks). Praegu on kõikjal mureks riiklike eelarvete vähendamised. Okt 2010 on COPA-COGECA põllumajanduskongress, kus ka neid teemasid on kavas arutada. Eeldatavasti tuleb uus Euroopa Komisjon ja uus põllumajandusvolinik, seega võib tulla ootamatusi ka senistele seisukohtadele. Avalikkusele suunatud teenused (keskkonna hoid) plaanis teha ettevõtluse (tulemuse) põhisemaks, praegu makstakse farmeritele lihtsalt täiendavat kompensatsiooni. Kliimamuutuste kompenseerimise osas ei ole veel selgeid ideid. Farmerite konkurentsivõime tõstmine saab veelgi olulisemaks. Mureks on see, et on suur hulk organisatsioone, kes soovivad suunata maaelu arengu raha põllumajandusest välja. Lihtsustamine on samuti eesmärgiks. Kas LFA toetus peaks olema sambas I st põllumajandustootmine? Pole olnud tõsiseid arutelusid. Komisjon soovib selgemalt suunitletud meetmeid. Kas osa PM raha peaks suunatama Regionaalarengu fondidesse? Tuleb leida meetmed, mis aitavad rahasid hoida ÜPP juures koos. Kui viime regionaalarengumeetmeks, siis jõuab raha mitte maale, vaid linnadesse, sest seal on probleemid kontsentreeritumad. Otsetoetused on liikumas ühtlasemate tasemete poole liikmesriikides. Mida suurem surve eelarvele, seda rohkem võimalus ÜPP minemiseks rahvuslikule finantseerimisele, mis ei ole paljudele vaesematele riikidele kasulik. Tegelikult on põllumajanduslik tootmine keskkonnale vajalik ja kasulik. Kui otsetoetused muutuvad, siis muutub ka põllumajanduse olemus

 

 

Juhataja Nõuandva Komitee juht hr PELTRE.

Arutelu Nõuandva Komitee töömeetoditest: Vaja on saada küsimusi ja taustainfot Komisjonist, ette valmistada positsioone ja lühikesi arutelupabereid ekspertgruppidelt, mida saaks plenaaristungitel konkreetselt ja fokuseeritult arutada. Edaspidiseks koondada Nõuandva Komitee liikmete e-posti aadressid ja edastada selle kaudu küsimusi ja ettepanekuid aruteludeks.

Arutelu: mis peaksid olema Maaelu Arengu poliitika eesmärgid edaspidiseks? Bertilsson: kuidas korraldada arutelu riikides ja organisatsioonides? On vaja küsimusi lihtsustada, et minna farmerite organisatsioonidesse. Poliitikaid on vaja lihtsustada. Birdlife (linnukaitse organisatsioon): eelarve täpne programmeerimine, seire ja hindamine; partnerlus ja kaasamine on oluline. Edaspidi võiks olla maksed avalikkusele pakutud teenuste eest. Maaelu areng eeldab avalike teenuste kätte saadavust kõikjal piirkondades. Maaelu areng ei saa olla ilma linnade arenguta. Kuna põllumajanduses rasked ajad-väikesed sissetulekud, siis vaja rohkem raha investeeringutele farmides ja vaja intressita laene põllumeestele (Kreeka). Euroopa Komisjon: Maaelu arengu poliitika ei ole sissetulekupoliitika, seega on vaja vaadata eesmärke ja küsimusi laiemalt. Vaja teada probleemidest maal, et leida, millised poliitikad ja kuidas saavad asju parandada. On vaja defineerida avalikkusele pakutavad teenused ja kuidas avalikkuse rahadega neid pakutakse ning tulemusi saavutatakse. Bertilsson (COPA): ei tohi tekitada ega võimaldada konflikte maaelu ja nö linna elu poliitikate ja inimeste vahel.

Ülevaade tervisekontrolli rakendamise kavadest liikmesriikide Maaelu Arengukavades. Esialgsetega võrreldes on lisarahad modulatsioonist, 3,385 miljardit Eurot ja 1,02 miljardit eurot nn uutele väljakutsetele. Praeguse info järgi on liikmesriigid kavandanud rahade jaotuse järgmiselt: põllumajandus-keskkonna programm 57%, esimene telg (põllumajanduse konkurentsivõime) 28%, lairiba internetiühenduse arendamiseks 8% ja teistele keskkonnameetmetele 7%. Portugal: põllumajandusvälised eesmärgid on palju rohkem adresseeritud ja finantseeritud kui põllumajandusega seotud. Birdlife organisatsioonid on arvamusel, et mõnes liikmesriigis ei ole piisavalt raha pandud keskkonnakaitsele ja looduslikule mitmekesisusele. Komisjonile ei ole õigus peatada või keelustada MAK oma ideede suva järgi, kui on vastavuses õigusaktidega ja kehtestatud eesmärkidega! Komisjon: Praegu ei ole veel ühegi programmi muudatusi kinnitatud. Aasta lõpuks peaksid aga kõik kinnitatud olema.

Euroopa maaeluvõrgustiku tutvustus. Eesmärgiks on efektiivsem maaelu poliitika inimeste kaasamise kaudu. Koordinatsioon toimub EL tasemel koordineeriva komitee ja koordineerimispunkti kaudu. Olemas veebileht, kus LEADER grupid saavad otsida partnereid. Tulemas elektrooniline arutelu platvorm. Loodud temaatilised töögrupid. Tehtud on MAK-ide analüüse näitamaks, kuidas töötatakse kliimamuutustega (Seni pole veel valminud). Planeeritakse temaatilisi üritusi: LEADER arendamiseks, lairiba interneti arendamine jne. Loodud kolm ekspertgruppi: 1) Territoriaalsete eripäradega arvestamine; 2) Põllumajandus ja maaelu areng laiemalt; 3) avalikkuse huvid ja avalikkuse sekkumine (riiklikud meetmed maaelu arenguks).

Küsimused järgmiseks korraks: pakkuda välja ideid, milleks on Euroopa Liidu avalikkusele vaja Maaelu arengut ja selle finantseerimist? Vaja vaadata meetmeid – kui efektiivsed on meetmed? Kõikjal ei kasutata ja pole vajagi 40 meedet, mis on võimalikud. Samas on need kõik kogu EL seisukohalt olulised. Kaks ettepanekut järgmiseks istungiks: edastada rohkem infot Maaelu võrgustikust ja edaspidi paremini ette valmistada istungid (soovitavalt töögruppide kaudu).

INFOKS: 4-7 veebruaril 2010 on Sevillas Noortalunike kongress: ÜPP pärast 2013 – kuidas tugevdada farmerite rolli.