Kutseõpe Võrumaa ja Põlvamaa noortele töötutele
2. juuli 12
Baltic Agro Teadmiste Talgud 2012
29. veebruar 12
16. veebruaril toimus Tartus Baltic Agro seminar veisekasvatajatele ning silotegijatele. Seminari ettekanded leiate Baltic Agro kodulehelt.
Silokile taaskasutamine säästab raha ja hoiab loodust
9. juuni 11
Talve jooksul on põllumeestel kogunenud suur hulk kasutatud silokilet, mida seadus käsitleb pakendina ning mille eest põllumeestel tuleb tasuda riigile aktsiisi. Siiski on ka alternatiivseid lahendusi, millega on võimalik üheaegselt vabaneda silokilest, täita kohustused riigi ees ning seda tunduvalt soodsamalt kui kõrget aktsiisimäära tasudes. Teema muutus põllumajandustootjate jaoks aktuaalseks aasta tagasi seoses Keskkonnaministeeriumi poolt Pakendiseadusest tuleneva kohustuse täpsustamisega, mis annab selged juhtnöörid silorullikile taaskasutamisele. Milline on aga olukord aasta pärast selguse saabumist? Eks jätkuvalt ole neid, kes ei tea täpselt, mida kasutatud silokilega ikkagi teha või kuidas oma kohustusi täita.
Otsekülvi ja künnipõhise teraviljakülvi kulude võrdlus
20. aprill 11
Intensiivsele mullaharimisele (künnipõhine) rajaneva teraviljakasvatuse kõrval on Eestis, nii nagu paljudes riikides mujal maailmas, hakatud teravilja (ka teisi kultuure) kasvatama ka vähesel mullaharimisel (minimeeritud) või otsekülvil. FAO andmetel kasvatati 2005. aastal sellisel viisil maailmas teravilja enam kui 90 miljonil hektaril. Hinnanguliselt kasvatatakse praegu Eestis kogu taliteraviljast 80% minimeeritud mullaharimise või otsekülvina ja suviteravilju ligi kolmandikul kasvupinnal.
Mineraalväetiste kasutamine taimekasvatuses
18. mai 10
48% maakera elanikkonnast saab täna süüa tänu mineraalväetiste kasutamisele taimekasvatuses.
Ilma mineraalväetisteta oleks inimkond ebajätkusuutlik. Loe edasi laadides alla pdf.
Vedelsõnnik kui kohalik väetis
17. märts 10
Vedelsõnnik on arvestatav kohalik väetiste allikas, sest temas on suurel hulgal taimedele vajalikke toitaineid. Analüüsid on näidanud, et keskmiselt on veiste vedelsõnniku ühes kuupmeetris lämmastikku 3,5 kg, fosforit 1,5 kg, kaaliumi 4,5 kg kaltsiumi 1,2 kg, väävlit 0,5 kg ja magneesiumi 0,4 kg. Peale nende elementide on vedelsõnnikus Zn, Cu, Ni, Pb, Cr, As, ja Cd ning desoaineid ja loomade ravis kasutatavaid ravimeid.
