9. juuni 11

Talve jooksul on põllumeestel kogunenud suur hulk kasutatud silokilet, mida seadus käsitleb pakendina ning mille eest põllumeestel tuleb tasuda riigile  aktsiisi.  Siiski on ka alternatiivseid lahendusi, millega on võimalik üheaegselt  vabaneda silokilest,  täita kohustused riigi ees ning seda tunduvalt soodsamalt kui kõrget aktsiisimäära tasudes. Teema muutus põllumajandustootjate jaoks aktuaalseks aasta tagasi seoses Keskkonnaministeeriumi poolt  Pakendiseadusest tuleneva kohustuse  täpsustamisega, mis  annab selged juhtnöörid silorullikile taaskasutamisele. Milline on aga olukord aasta pärast selguse saabumist? Eks jätkuvalt ole neid, kes ei tea täpselt, mida kasutatud silokilega ikkagi teha või kuidas oma kohustusi täita.

20. aprill 11

Intensiivsele mullaharimisele (künnipõhine) rajaneva teraviljakasvatuse kõrval on Eestis, nii nagu paljudes riikides mujal maailmas, hakatud teravilja (ka teisi kultuure) kasvatama ka vähesel mullaharimisel (minimeeritud) või  otsekülvil. FAO andmetel kasvatati 2005. aastal sellisel viisil maailmas teravilja enam kui 90 miljonil hektaril. Hinnanguliselt kasvatatakse praegu Eestis kogu taliteraviljast 80% minimeeritud mullaharimise või otsekülvina ja suviteravilju ligi kolmandikul kasvupinnal.

18. mai 10

48% maakera elanikkonnast saab täna süüa tänu mineraalväetiste kasutamisele taimekasvatuses.
Ilma mineraalväetisteta oleks inimkond ebajätkusuutlik. Loe edasi laadides alla pdf.

17. märts 10

Vedelsõnnik on arvestatav kohalik väetiste allikas, sest temas on suurel hulgal taimedele vajalikke toitaineid. Analüüsid on näidanud, et keskmiselt on veiste vedelsõnniku ühes kuupmeetris lämmastikku 3,5 kg, fosforit 1,5 kg, kaaliumi 4,5 kg kaltsiumi 1,2 kg, väävlit 0,5 kg ja magneesiumi 0,4 kg. Peale nende elementide on vedelsõnnikus Zn, Cu, Ni, Pb, Cr, As, ja Cd ning desoaineid ja loomade ravis kasutatavaid ravimeid.