Seisukohad - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat

22. juuni 10

Euroopa põllumeeste ja ühistute organisatsioonid COPA ja COGECA on avaldanud oma seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on COPA liige alates 2004. aastast ning on aktiivselt osalenud Euroopa Liidu põllumeeste ühisseisukoha kujundamisel. Põllumajanduspoliitika peab jääma EL ühiseks poliitikaks, otsetoetused on põllumeeste poolt pakutavate avalike hüvede ja toiduga varustamise kindlustamiseks vajalikud ka tulevikus, vajame nii põllumeeste kui tarbijate jaoks turukõikumisi stabiliseerivaid meetmeid, ÜPP peaks ühenduse turul tagama EL põllumeestele võrdsed tingimused kolmandate riikide tootjatega ning samuti kindlustama võrdsed konkurentsitingimused EL erinevate liikmesriikide tootjatele.

EPKK seisukoht: EL ühine põllumajanduspoliitika

22. veebruar 10

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sisu ja rahaline raam on 2013. aastani paika pandud. Alanud on aga elav arutelu ÜPP üle pärast 2013. aastat. Suhtumine põllumajanduspoliitikasse on huvigrupiti erinev. Pahatihti seatakse ÜPP eesmärgid, meetmed ja rahastamine kahtluse alla. Põllumajandust on vastandatud hariduse, innovatsiooni ja teiste valdkondadega, mis meie arvates pole õige.

Energiavõsa ei tohiks kasvatada väärtuslikul põllumaal

7. jaanuar 10

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on suures mures seoses kavaga hakata maksma ühtset pindalatoetust energiavõsa (lühikese raieringiga madalmetsa) kasvatamise eest. Kodumaise toidutootmise eest seisva organisatsioonina leiame, et selline toetus võib hakata kahjustama kohaliku toiduvaldkonna arengut. Meie poole on pöördunud terve rida liikmeid (organisatsioone ja ettevõtteid), kes sellise kava resoluutselt hukka mõistavad.

Toidusektor vajab riigieelarvesse täiendavalt veel 271 miljonit krooni

12. oktoober 09

Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete esindajad ootavad Riigikogult tõsist otsust põllumajandustoetuste suurendamiseks riigieelarves 271 miljoni krooni võrra. Vastasel korral on Eesti toidusektori konkurentsivõime tõsises ohus. Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogusse saadetud riigieelarve eelnõu kohaselt vähendatakse tuleval aastal põllumajandustoetuste lisamakseid 791 miljonilt kroonilt 520 miljoni kroonini. See jätab Eesti toidusektori jätkuvalt ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Lisaks toetustele tehakse teistes riikides tootjatele ka mitmesuguseid muid soodustusi, mis omakorda suurendab ebavõrdset konkurentsi.

Kodumaise toidutootmise säilimine on valitsuse kätes

25. august 09

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes on ühtlasi kolm Eesti suurimat põllumajandusorganisatsiooni, on ühel meelel, et kodumaise toidutootmise vähenemisele tuleb piir panna. Valitsus peab leidma võimalused tuleva aasta riigieelarvest põllumajandustoetuste lisamaksete ehk nn top upi-de täies ulatuses maksmiseks, vastasel korral on tõsiselt ohus kodumaine toidutootmine ja tuhanded töökohad maal. Ettevõtete toetamine ja majanduse elavdamine on eriti oluline just Eesti maapiirkondades, mis on majanduslanguse tingimustes kõige haavatavamad.