Meie põld.
Igas Mõttes.

KSENIJA BALTA

KERGEJÕUSTIKLANE

Jaagup Kreem

pereisa ja muusik

Kaja Piirfeldt

aasta põllumees

Meie põld

Igal aastal võetakse Eestis pakutavast toidust taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks sadu ja sadu proove. See on oluline, et saaksime järjepidevalt ning hoolikalt jälgida ja tagada meile kvaliteetse toidulaua. 

Eesti toit paistab positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) rangete seiretulemuste järgi maailma puhtamaid. Samuti kuulub Eesti põllumajandus erinevaid keskkonnakoormuse või elurikkuse näitajaid võrreldes Euroopa Liidu keskkonnahoidlikumate sekka. Põllumajandus liigub veel enam täppispraktikate rakendamise poole, mis aitab keskkonnakoormust omakorda vähendada ja milleks tehakse tihedat koostööd tippteadlastega.

Põllupidamine tagab, et eestlaste laud oleks maitsva toiduga kaetud, et meil jaguks töökohti Eesti erinevates piirkondades. Põllumajandus aitab hoida ka kohalikke traditsioone, kultuuri ja Eestile iseloomulikku maastikupilti.

Põllumehed on huvitatud kasutama nii vähe taimekaitsevahendeid kui võimalik, sest see kõik on neile ju kulu – ehk kõik põllutööd on alati põhjendatud ja läbimõeldud. Seepärast kasutatakse integreeritud taimekaitset, mis tähendab, et keemiliste taimekaitsevahendite kasutus on viimane võimalus ja seda rakendatakse, kui see on saagi päästmiseks vältimatu. Eeskätt panustatakse parimatesse tehnoloogiatesse, sobivaimatesse sortidesse, ja taimehaiguste levikut vähendavasse viljavaheldusse. Taimi toidetakse tasakaalukalt, et saavutada tugev ja elujõuline taim, mis suudaks haiguste ja kahjustajatega konkureerida. Samas on kliimast ja loodusest tulenev sedavõrd ettearvamatu, et taimede tervise ja elujõu tagamiseks tuleb siiski kasutada ka taimekaitsevahendeid, bioloogilisi antistressante ning mikroväetisi.

Mida tähendab taimekaitse?

Taimede kaitsmine on oluline osa põllumajandusest, kindlustamaks, et meie toidulaual oleks piisavalt kvaliteetset ja ohutut toitu. Taimekaitse on erinevate meetmete, toodete ja tavade kogum, millega põllumehed kaitsevad oma kultuurtaimi umbrohtude, haiguste ning kahjulike putukate eest.

Kahjurid röövivad taimedelt vee, päikesevalguse ja toitained. Seega mõjuvad laastavalt toidu tootmisele ning seeläbi hiljem ka toidu kättesaadavusele ning hinnale. Põllumeestel Eestis ja üle kogu maailma tuleb igal hooajal langetada mitmeid otsuseid, kuidas oma saaki kõige paremini kaitsta. Kaasaegses põllumajanduses on seetõttu kasutusel mitmed erinevad innovatiivsed lahendused, mis aitavad kaitsta saaki ning arvestavad sealjuures ümbritseva keskkonnaga.

Taimekaitse tööriistakast

Taimekaitses puudub üks kindel lähenemine. Tänapäeval on põllumeeste käsutuses mitmekülgseid lahendusi, mis aitavad vähendada kahjuritest tingitud kahjusid, sealhulgas tänapäevased keemia- ja biotooted, täiustatud andmeanalüütika ja täppistehnoloogiad. Sellised töövahendid on ka eraldi kasutades väga tõhusad, kuid kombineerituna tagavad agronoomilise lähenemise, mis on kohane just iga põllumehe konkreetseteks vajadusteks. Seeläbi on kindlustatud põllumajandussaaduste tõhusam kaitse ning samas on minimeeritud põllumajanduse poolt avaldatav keskkonnamõju.

Taimekaitse uuendused

Nii nagu areneb kaasaegne põllumajandus, arenevad ka töövahendid umbrohtude, putukate ja haiguste tõrjeks. Saagihaldustarkvara, andmeteadus, täppispõllumajanduse tehnoloogia ning mulla tervise ja toitainete haldamine võimaldavad kaasaegses põllumajanduses juhtida taimekaitset tehnoloogia abil. Keemilisi ja bioloogilisi taimekaitsetooteid, toitainete haldust ja mulla tervise tagamise tavasid toetab andmeteadus, mis muudab traditsioonilised harimisvõtted ühtseks süsteemiks, milles keskendutakse jätkusuutlikule põllumajandusele. Reaalajas saabuvad andmed aitavad kaasa ressursside täpsele rakendamisele ja uusim tarkvara võimaldab saagihaldust ja taimekaitset kiiresti ja lihtsalt analüüsida.

Umbrohutõrje

Umbrohi on taim, mis kasvab valel ajal ja vales kohas. Umbrohud võistlevad kultuurtaimedega mullas sisalduvate toitainete, vee ja päikesevalgusele ligipääsu eest. Saagi kaitsmiseks kulub põllumeestel palju aega ja tööd invasiivsete taimede juurdumise ja potentsiaalse leviku takistamisel.

Ainult ühe vahendi, näiteks mõne herbitsiidi, kasutamine taimekaitsemeetmete hulgast võib kutsuda esile umbrohuliigi resistentsuse ehk vastupanuvõime sellele vahendile. Resistentsuse väljaarenemise takistamiseks kasutavad põllumehed umbrohtudega võitlemisega samaaegselt erinevate meetodite omavahelist kombineerimist. Umbrohuga aitab sealhulgas paremini toime tulla vahekultuuride kasutamine ja viljavahelduse rakendamine.

Putukatõrje

Põllumeestel on võimalik kasutada putukate tekitatud kahju seireks, käsitlemiseks ja ennetamiseks integreeritud kahjuritõrjet. See tähendab, et putukate ja nende tekitatava kahju pikaajaliseks ennetamiseks keskendutakse erinevate meetodite kombineerimisele, mille hulka kuuluvad põllukultuuride seire ja rotatsioon, biotõrje, kasvukoha suunatud haldus, nagu näiteks taimeliikide mitmekesisuse suurendamine ning kastmis- ja harimismeetodite muutmine.

Taimehaiguste tõrje

Võitluses taimehaigustega kasutavad põllumehed keemilist või bioloogilist seemnetöötlust ning traditsioonilisi taimekasvatustehnikaid. Mikroobid elavad looduses ning taimed on neid jõudsamaks kasvuks alati kasutanud. Põllumajanduses töötatakse välja mikroobe sisaldavaid tooteid, mida saab kanda seemnete pinnale täiendavalt või alternatiivina põllumajanduslikele kemikaalidele. Lisaks sellisele seemnetöötlusele tuginevad põllumehed ka traditsioonilisele sordiaretusele, et viljeleda põllukultuure ja sorte, mis on haigustele vastupidavamad.

Viimastel aastatel pole Eestis ükski mesilaspere hukkunud taimekaitsevahendite vale kasutamise tõttu. Vastupidi, mesinikud ja põllumehed teevad tihedat koostööd, sest tänapäevane taimekasvataja arvestab igakülgselt loodusega ning hoolib tolmeldajate tervisest ja toidulauast. Tänu tolmeldajate heale käekäigule saavad ka põllumehed parema saagi.

10 fakti taimede kaitsmise kohta

Taimekaitsevahenditel on oluline roll meie toiduga varustamisel. Taimekaitsevahendite abil suudavad põllumehed tagada stabiilse toidutootmise, saada põldudelt täisväärtuslikku kvaliteetset saaki ja vähendada toidukadusid.

1. Taimekaitsevahendid aitavad saada korraliku saagi

Taimekaitsevahendid aitavad põllukultuuridel ellu jääda ja tagada kvaliteetse saagi. Kuna taimed ei saa liikuda, siis on neil vähe võimalusi, et kaitsta end kahjurite eest, kes konkureerivad sama maa, ressursi ja toidu pärast. Umbrohud, putukad, seened ja viirused ohustavad meie põllukultuure ja taimekaitsevahendid aitavad kaitsta meie toitu nende eest.

2. Taimekaitsevahendid tagavad kvaliteetse toidu poeriiulitel

Oleme paljuski sarnased taimedega. Kui me ei saa piisavalt toitu või jääme haigeks, ei ole me elujõulised. Samuti ei suuda viiruste tõttu haigestuvad või umbrohtude tõttu kängu jäävad põllukultuurid anda sellises koguses ja kvaliteedis saaki, mida terved ja elujõulised taimed. Taimekaitsevahendid aitavad põllumehi varustada toidupoode kvaliteetse toiduga.

3. Taimekaitsevahendid võivad olla sünteetilised või bioloogilised

Sõna taimekaitsevahend võib kõlada nii, nagu oleks olemas vaid sünteetilised ehk keemilised vahendid. Paljud inimesed aga ei tea, et taimekaitsevahendid võivad olla nii sünteetilised kui ka bioloogilised, mida võib näiteks kasutada mahepõllumajanduses. Hea näide bioloogilise ja sünteetilise toote erinevusest on C-vitamiin, mis võib pärineda looduslikult apelsinidest või laboris valmistatud sünteetilisest toidulisandist.

4. Taimekaitsevahendi ohutus ei sõltu selle valmistamise viisist

See, kas taimekaitsevahend on sünteetiline või mittesünteetiline, ei määra selle ohutust – selle määravad keemilised omadused. Apelsini C-vitamiin on sama ohutu kui enamik C-vitamiini sisaldavaid toidulisandeid. Kuigi taimekaitsevahendi ohutust saab määrata mitmete näitajate alusel, siis ei saa seda teha nende valmistamise viisi põhjal.

5. Taimekaitsevahendid aitavad tagada toidu olemasolu meie söögilaual

Jah, nii see on. Lihtsalt öeldes aitavad taimekaitsevahendid hoida sind ja sinu pere toidetuna. Maailma rahvaarv kasvab, kuid samal ajal loodusvarad vähenevad. Lisame juurde ka kliimamuutused ning tulemuseks on suur väljakutse, kuidas tagada toiduga varustatus. Õnneks aitavad taimekaitsevahendid põllumeestel toota täisväärtuslikku saaki ja tagada meile igapäevaselt vajaliku toidu.

6. Põllumehed kasutavad taimekaitsevahendeid põhjendatult

Põllumehele on põld ja seda ümbritsev keskkond tema igapäevane leib – tagades nii sissetuleku kui ka toidu pere söögilauale. Seetõttu jälgivad põllumehed iga otsust tehes, et säiliks põllumaa hea seisund ja mullaviljakus. Põllumehed teavad, et taimekaitsel tuleb kinni pidada kehtivatest nõuetest ning tagada tuleb taimekaitsevahendite hoolikas ja õige kasutamine. Põllumehed peavad taimekaitsevahendite kasutamiseks läbima spetsiaalse koolituse.

7. Ranged reeglid ja kontroll tagavad toiduohutuse

Kehtivate nõuete kohaselt kontrollitakse rangelt, et toidupoodi jõuaks kvaliteetne toit. Seatud on piirnormid toidus lubatud taimekaitsevahendite jääkide maksimaalsete koguste kohta. Seejuures pole tähtis, kus toitu kasvatatakse, piirnormid on ühtsed ning tagatud on pidev järelevalve. Oluline on välja tuua, et piirnormide seadmisel lähtutakse ettevaatusprintsiibist ehk need seatakse nii, et ei avalda ühtegi kõrvalmõju inimese tervisele. Tänu teaduse arengule on praegu põllumeeste poolt kasutatavad toimeaine kogused umbes 95% madalamad võrreldes 1950ndatel kasutatuga.

8. Taimekaitsevahendite puhul hindavad teadlased ohte kõige haavatavamaid inimrühmi arvestades

See, mis on ohutu täiskasvanule, ei pruugi olla ohutu lapsele. Seetõttu lähtuvad teadlased taimekaitsevahendite ohutuse hindamisel kõige haavatavamatest ühiskonna rühmadest – lapsed, rasedad ja vanurid. Seega võib üsna rahuliku südamega toidupoest meelepärast toitu valida, sest see vastab seatud reeglitele.

9. Taimekaitsevahendid tagavad mitmekesise toidulaua

Kuna põllumehed saavad taimekaitsega vähendada saagikadusid ja tagada taimede tervise, on meil juurdepääs mitmekesisemale, kvaliteetsemale ja taskukohasemale toidule.

10. Taimekaitsevahendite kohta on alati võimalik juurde õppida

Kümme fakti on hea algus, et taimekaitsevahendite kohta rohkem teada saada. Paremad teadmised taimekaitsevahendite kohta annavad suurema kindlustunde meie poolt igapäevaselt tarbitava toidu kvaliteedi ja ohutuse kohta.

Müüdid ja tegelikkus

Müüt: „Põllumehed ei hooli keskkonnast.“

Tegelikkus: Kas te ise saastaksite meelega oma töökohta ja elatusallikat? Oma põllumaast hooliv põllumees samuti mitte. Põllumehe põld ja ümbritsev keskkond on sõna otseses mõttes tema igapäevane leib ning põllumehed jälgivad, et keskkonnaotsustega, mida nad langetavad, on tagatud tema maa heaolu ka tulevasteks põlvkondadeks. Tänapäevased põlluharimisviisid koos herbitsiidide vastutustundliku kasutamisega võimaldavad maad esikohale seadvaid tavasid, sealhulgas minimeeritud maaharimist ja otsekülvimeetodit. Lisaks sisaldavad kaasaegsed põllumajanduslikud tootmismeetodid integreeritud taimekaitset. Selline lähenemine aitab põllumeestel vähendada energiakasutust, keskkonnariske ja tootmiskulusid, kasvatades samal ajal kvaliteetset saaki. Integreeritud taimekaitse hõlmab taimekaitsevahendite strateegilist kasutust ning teisi tavasid, mis aitavad hoida kahjurite populatsioonid väiksena ning muudavad loodusressursside kurnamise minimaalseks.

Müüt: „Põllumajanduseks on ainult üks õige moodus.”

Tegelikkus: Sellist asja nagu “parim põlluharimisviis” ei ole olemas. Igal viljelemismeetodil on omad eelised ning põllumeestel peaks olema vabadus valida, milline tootmismeetod sobib tema vajadusteks, olgu see siis tavameetod, biotehnoloogiline või mahemeetod.

Müüt: “Pestitsiidide kasutus on reguleerimata!” või “Pestitsiide kasutust on vaja reguleerida.”

Tegelikkus: Enne, kui üht pestitsiidi saab hakata põllumeestele müüma, peab selle tootja tõestama, et see pestitsiid ei oma ebamõistlikke negatiivseid tagajärgi keskkonnale, kusjuures kultuurtaimi tohib hakata pestitsiidiga töötlema alles siis, kui reguleerivad ametiasutused on selle pestitsiidi vastaval põllukultuuril kasutamiseks heaks kiitnud. Uuele pestitsiidile turustamiseelse heakskiidu saavutamine või selle registreerimine on tehtud sihilikult rangeks ning kulub kuni kümme aastat enne, kui uus toode muutub põllumeestele kättesaadavaks.

Müüt: „Põllumehed ujutavad oma põllud pestitsiididega üle.“

Tegelikkus: Taimekaitsetooteid kasutavad põllumehed kokkuhoidlikult. Liigkasutuse vältimine on põllumehe jaoks sama oluline nagu mulla toitainerikkuse tagamine ja põldude kastmine – taimekaitsevahendi iga pritsimiskord on osa kallist või märkimisväärsest investeeringust, mille põllumees teeb oma väärtuslikku varasse – maasse.

Müüt: „Põllumehed kasutavad pestitsiide kiirmeetodina – see on ebavajalik.“

Tegelikkus: Põllutaimed peavad tõelist võitlust tuhandete saaki kahjustavate putukaliikide ja umbrohuliikide ning kümnete tuhandete taimehaigustega, mida põhjustavad seened, viirused, bakterid ja muud mikroorganismid. Seetõttu kasutavad põllumehed erinevaid meetodeid nagu integreeritud taimekaitse, et oleks võimalik tagada, et meie toidulaud oleks aastaringselt kõigile kaetud. Integreeritud taimekaitse pole kiirmeetod, kuna selles pannakse rõhku pikaajalisele kahjurite ennetusele, võttes sihikule probleemsed organismid, kasutades tõrjevahendite kombinatsiooni, erinevate kultuuride külvikorda, agronoomilisi, bioloogilisi ning keemilisi vahendeid.

Tihe koostöö loodusega

Viimase saja aastaga on Eestis põllumajandusmaa pindala vähenenud pea poole võrra. Viited intensiivselt majandatava põllumajandusmaa osakaalu tõusule ei ole põhjendatud, nagu ka väide, et Eesti põllud on monokultuursed – väljend, mida väärkasutatakse ja tekitatakse ekslikku arusaama Eesti põllumajandusest.

Eestis tegeleb enamik põllumehi viljavaheldusega ehk igal aastal vahetatakse teatud külvikorra alusel kasvatavate kultuuride kasvukohta. Monokultuuri kasvatamine aga tähendab, et üht ja sama kultuuri kasvatatakse pika perioodi jooksul järjest ühel ja samal põllul. Kui kriitikud viitavad sellele, et Eesti põllud näevad liiga ilusad ja umbrohuvabad välja, siis loodetavasti ei unustata põllupidamise põhilist eesmärki – toota meile puhast ja maitsvat toitu.

Põllumehed mõistavad, et põllumajandus on tegevusala, mis sõltub väga palju loodusest endast ning vaid heaperemehelik majandamine suudab kindlustada toidutootmiseks vajaliku muldade viljakuse ja teiste loodusvarade – nagu vesi või õhk – hea seisundi. Ühtlasi võimaldab selline majandusviis kulude kokkuhoidu ja tagab paremad saagid. Põllumehed teevad seega loodusega tihedat koostööd.

Valdav osa Eesti põllumehi kasutab ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetusi. 2020. aastal järgiti ühtse pindalatoetusega kaasas käivaid rohestamise baasnõudeid ligi miljonil hektaril. Näiteks on põllumajandustoetuse saamise baastingimuseks kaitsta ja säilitada maastikuelemente, seejuures on nende eemaldamine põllult keelatud. Lisaks järgitakse 2020. aasta andmete kohaselt ligi 45%-il põllumajandusmaast ehk enam kui 440 000 hektaril keskkonnasõbraliku majandamise nõudeid. Tegemist Eesti põllumajanduses enim kasutatava keskkonnameetmega. Siia lisandub veel üle 20% mahepinda.

Põllumajandustoetustega kaasas käivad nõuded ja tootjate keskkonnateadlikkus on viinud laialdaselt keskkonnasäästlike praktikate rakendamiseni. Keskkonnasõbralikult majandav põllumees tagab liblikõieliste kultuuride kasvatamise 15%-il põllumaal ning ka selle, et vähemalt 30% maast on talvise taimkatte all. See on soodustanud ka kaunviljade ning talinisu kasvatamist. Lisaks on liblikõieliste kasvupinna suurenemist soodustanud mahepõllumaa osakaalu kasv, kus see on üks peamisi mullaparandamise praktikaid.

Kõik see aitab parandada mullaviljakust ning tagada põldudelt parema saagikuse. Lisaks aitab nii liblikõieliste kasvatamine kui viljavaheldus vähendada taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Samal ajal on liblikõielised ka oluliseks toidulauaks tolmeldajatele. Põllumaa hoidmine talvise taimkatte all on aga oluline meede toitainete leostumise vähendamiseks ja seega veekeskkonnale koormuse vähendamisel.

Need on vaid mõned meetmed, kuidas põllumehed hoolitsevad puhta keskkonna ja kvaliteetse toidulaua eest.

Teadliku taimekaitse algus

Viimase saja aastaga on Eestis põllumajandusmaa pindala vähenenud pea poole võrra. Viited intensiivselt majandatava põllumajandusmaa osakaalu tõusule ei ole põhjendatud, nagu ka väide, et Eesti põllud on monokultuursed – väljend, mida väärkasutatakse ja tekitatakse ekslikku arusaama Eesti põllumajandusest.

Sellele järgnes nisu, odra, herne, läätsede, kikerherne, mägi-seaherne ja lina kasvatamine, kui rahvastik muutus paiksemaks ning põlluharimine muutus eluviisiks.
Samamoodi hakati Hiinas riisi ja hirssi koduses majapidamises kasvatama, samal ajal kui ca 7500 aastat tagasi kasvatati Aafrikas Saheli piirkonnas riisi ja sorgot. Lääne-Aafrikas ja võimalik, et ka Uus-Guineas ja Etioopias muudeti kohalikud taimed iseseisvalt põllukultuurideks. Ameerika mandrite kolmes piirkonnas muudeti iseseisvalt põllukultuurideks mais, kabatšokid, kartul ja päevalilled.

On selge, et põllukultuurina kasvatamisel kannatab taim kahjurite ja haiguste all, mis põhjendab suurt saagi kadu või isegi näljahäda rahva seas. Isegi tänasel päeval põllumajandusteaduses toimunud arengute juures võivad kahjuritest ja haigustest tingitud toidukaod ulatuda 10-90%-ni. Seega leiti juba toona erinevaid mooduseid kahjurite ja haiguste põhjustatud probleemide ületamiseks.

Toidukool

Vaata Toidukooli klippe ja saa rohkem taimekasvatusest teada.

ÜHISKONNAÕPETUS

VAATA

ÜHISKONNAÕPETUS

VAATA

BIOLOOGIA

VAATA

Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus